๐๐ฎ๐ซ๐ข๐ฌ๐ค๐๐ข ๐๐ฎ๐๐ซ๐ญ๐-๐
๐๐ข๐ซ๐, ๐๐ ๐๐ฎ๐ฅ๐ฅ๐ฎ ๐๐๐๐.
Exelรฉnsia Prezidenti Autoridade Munisรญpal Manufahi ๐๐ฎ๐ข๐ฌ ๐๐๐ซ๐ฬง๐๐ฅ ๐๐ ๐๐จ๐ฌ๐ญ๐ ๐๐๐ฏ๐๐ซ๐๐ฌ, Akomaรฑa husi Director PNDS Munisรญpiu ho Ekipa PNDS Postu no Munisรญpiu ohin halaโo Sorumutuk ho Amu Parรณkia Turiskai hodi Kolia kona ba Prozetu PNDS neโebรฉ maka halo Konstrusaun ba Kapela iha Suku Foho lau no Lesuata. Liu husi Sorumutuk ida neโe tanba Menus komunikasaun entre Servisu PNDS ho Igreza tanba Antes neโe Igreza rasik iha ona Planu atu halo Kapela 2 Entre Suku Foho Lau ho Suku Leusata maibe Medida la hanesan ho Implementasaun PNDS nian neโebe maka iha, Tanba neโe tuir Parokia nia hakarak ho Medida; 24 ร 9 ba Suku Lesuata no 25 ร 10 ba Suku FohoLau, tanba ho Razaun katak ba Futuru Igreza iha ona planu atu hari Estasaun iha Suku 2 refere.
Sorumutuk neโe iha Exelรฉnsia Prezidenti Autoridade Munisรญpal Manufahi nia Intervensaun hateten; โBa dahuluk Hau atu dehan deit katak ohin ita hasoru malu laos tanba Deputadu sira kestiona iha Publiku lae, Maibe ita hasoru malu ida neโe ita presiza tebes atu hasoru malu dala ruma tanba Tempu ita hotu iha Preokupasaun ho Servisu halo ita la konsege hasoru malu, maibe husi parte Hau nian laos tanba informasaun neโe fo sai iha Media Sosial maka Ita hasoru malu lae no hau la foti Kestaun ida neโe sai Kestaun Politika lae, Maibe Hau rona Informasaun katak Amu seidauk Simu Informasaun kona ba atu Hari Kapela foun tanba ida neโe maka hau mai, Informasaun barak husi Parlametu sira Kestiona iha Plenari kona ba Servisu Autoridade nian Ami nunka tau Kestaun kona ba ida neโe. Maibe ohin Ita hasoru malu iha neโe tanba Lina Koordenasaun entre Autoridade ho Igreza ida neโe maka buat ida Importante tebes, no laos tanba Intervensaun husi Deputadu sira maka Ita tau hirak neโe ba Kestaun ka Problema neโe laos buat foun.
Atu dehan mos kata lolos neโe ita halo uluk Koordenasaun ho diak entre Autoridade no Igreza maibe dalaruma mos laos dehan Ami mak la hatene ka Ami haluhan ida lae maibe dalaruma mos ita fahe Tempu maka la Sufsiente no klaru kata husi Parokia sente Falta Informasaun, Aproveita Oportunidade ida neโe hakarak husu Deskulpa ba Parte Igreza nian, Atu dehan mos katak Ejijensia hirak neโebรฉ maka mai laos Ema ida nian deit lae maibe Ejijensia Sarani no Povu nian, dalaruma mos Hau tetu katak iha Konselu Konsultivu Munisipal Hau kolia mos kona ba ita hari tia Kapela Pois ita nia maluk sira seluk hanesan Musulmanu ka Religiaun seluk ita Presiza Tetu mos Ema sira neโe tanba Sira mos sidadun Timor tanba ita kolia hanesan Estadu ita tenki iha Inkluzaun tanba neโe maka dalaruma Ita kolia Asuntu sira neโe.
Karik hau kolia hanesan Sarani Agradese ba Goverrnu ida neโe bele tau mos Iha Preoridade ba Hari Kapela ka fati para Ita hodi hahi hanai Ita nia Maromak tuir Ita nia Fiar Katolik nian no Hau fiar katak Estadu iha Hanoin hodi hari Kapela sira neโe mos la Sala ida tanba la Ses husi Kontribuisaun Igreza Katolik nian ba Luta Rezistensia nian, la Kolia ho ibun katak tanba ida neโe, Maibe husi asaun sira neโe atu dehan katak Povu ka Rai ida neโe fo Obrigadu ba Igreza Katolik, Maibe ita nia Komunikasaun maka dala ruma la toโo ba malu, maibe Hau espera katak ho ita nia Sorumutuk ida neโe bele iha dalan Klarefikasaun ba malu no Ami hein nafatin husi Parte Igrza nian Apoiu Moral no Orasaun ba Servisu hotu.
Tanba neโe Hau atu dehan tan dala ida katak hau la iha Kestaun ho Intervesaun husi Deputadu nian Hau mos la iha ketaun ho Intervesaun Politika neโebe maka sira halo maibe hau iha Preokupasaun ho Igreza tanba neโe maka ita hasoru malu iha neโe maibe ita iha ona informasaun diak ba malu no hau fiar katak ba oin Igreza nafatin hamrik iha Autoridade nia kotuk, no laos hamrik atu defende Politika maibe hamrik atu Apoiu oinsa ita atu Dezenvolve Munisipiu ida neโe diak liu-tanโ.
#HatetenPAM#
Iha Sorumutuk ida neโe iha mos Rezultadu Diak Entre Autoridade no Igreza hodi fo ona Solusaun diak ba malu katak PNDS Kontinua ho Obra neโebรฉ hahu ona maibe Medida tuir Igreza nia Desijaun neโebe iha tanba neโe parte 2 iha ona Koperasaun Servisu diak tebes ba Futuru.
Iha Sorumutuk ida neโe mos hetan Prezesa Husi Amu Parokia Turiskai no Amu Vigariu Turiskai, Prezidenti Autoridade Munisรญpal, Administrador Postu Turiskai, Komandante PNTL Postu Turiskai ho Ekipa, Koordenador Konselu Pastoral Turiskai ho Ekipa, Diretor PNDS Munisรญpiu ho Ekipa, no Xefi Suku sira neโebรฉ maka hetan mos Konstrusaun Kapela.
“๐๐๐๐ข๐ ๐๐๐”
๐๐๐ฆ๐ ๐๐๐ ๐ฎ๐ง๐๐-๐
๐๐ข๐ซ๐, ๐๐ ๐๐ฎ๐ฅ๐ฅ๐ฎ ๐๐๐๐.
Exelรฉnsia Prezidenti Autoridade Munisipรกl Manufahi, ๐๐ฎ๐ข๐ฌ ๐๐๐ซ๐ฬง๐๐ฅ ๐๐ ๐๐จ๐ฌ๐ญ๐ ๐๐๐ฏ๐๐ซ๐๐ฌ, konvoka sorumutu Extra Ordinรกria ho membru Konsellu Kordenasaun Munisipรกl iha Salaun Kablaki. Diresaun Servisu Munisipรกl ida-idak aprezenta progresu servisu ba preparasaun avaliasaun kondisaun minima ba daruak nian no halo konfirmasaun ba prienximentu formatu avaliasaun kondisaun mรญnima ba daruak nian.
“๐๐๐๐ข๐ ๐๐๐”
๐๐๐ฆ๐, ๐๐ ๐๐ฎ๐ฅ๐ฅ๐ฎ ๐๐๐๐.
Iha Serimรณnia husik fonsaโe sira, Prezidenti Autoridade Munisipรกl Manfuahi, ๐๐ฎ๐ข๐ฌ ๐๐๐ซ๐ฬง๐๐ฅ ๐๐ ๐๐จ๐ฌ๐ญ๐ ๐๐๐ฏ๐๐ซ๐๐ฌ, husik hela mensajen balun ba foinsaโe Uniรฃo Nasional Eskuteros Timor Leste Munisรญpiu Manufahi, atividade Jambore Nasional neโebรฉ halaโo iha Munisรญpiu Bobonaro nia objetivu mak forma karakter no hadomi Ambineti.
Hau nia parabens ba inan aman sira neโebรฉ akompaรฑa ita boot sira nia atividade ida neโe, katak responsabilidade neโe boot tebes hanesan inan aman, no atividade neโe halaโo iha Munisรญpiu Bobonaro, inan aman sira entrega responsabilidade neโe ba xefi grupu atu kuida sira toโo atividade neโe remata fila fali mai ita nia Munisipiu ho kondisaun diak.
Iha atividade neโe ita boot sira aprende barak liu oinsa atu forma joven sai ema ida neโebรฉ hadomi Rai ida neโe, Joven ida neโebรฉ iha responsabilidade ba nia aan ba nia familia no ba Sosiade, joven ida neโebรฉ badinas estuda, aprende servisu ho ekipa, hadomi malu no respeitu malu, hatudu ijemplu ba malu iha fatin neโebรฉ maka ita boot sira konsentra ba, utuliza sasan sira hanesan plastiku, akua mamuk no kalen tau iha lixu fatin neโe parte ida husi kuidadu ambineti.
Foinsaโe Munisipiu Manufahi hamutuk 23 Antes atu aranka ba Munisรญpiu Bononaro konsentra iha Jardin Multifunsaun Same, hamutuk ho autoridade Munisipรกl no Autoridade seguransa akompaรฑa husi Inan Aman sira.
“โณโฏ๐น๐พ๐ถ ๐ซ๐โณ”
๐๐๐๐ ๐๐๐ฌ๐ญ๐-๐
๐๐ข๐ซ๐, ๐๐ ๐๐ฎ๐ฅ๐ฅ๐ฎ ๐๐๐๐.
Exelรฉnsia Presidente Autoridade Munisipal Manufahi, ๐๐ฎ๐ข๐ฌ ๐๐๐ซ๐ฬง๐๐ฅ ๐๐ ๐๐จ๐ฌ๐ญ๐ ๐๐๐ฏ๐๐ซ๐๐ฌ, hamutuk ho Diretรณr SMASA, Xefi Suku Rotutu, Grotu, Betano no Xefi Aldeia sira Partisipa iha Seremonia Lansamentu Projetu Kiwa Preserve no Seremonia neโe halao iha Novu Turismu Bidau Lisidere Dili.
PRESERVE Pacific Resilience through Secure livelihoods, Ecosystem and Resource management, valued culture and Equity mak projetu reziliรฉnsia klimรกtika rejionรกl ida ne’ebรฉ sei implementa iha Timor-Leste, Papua Nova Guinรฉ no Samoa, husi Maiu 2026 to’o Setembru 2029. WaterAid Australia lidera projetu ne’e iha parseria ho Live & Learn no Permatil Global, ho apoiu hosi Inisiativa Kiwa. Projetu ne’e uza solusaun bazeia ba natureza atu proteje ekosistema, haburas seguransa bee no ai-han, no hametin moris-dignu komunidade sira.
Iha Seremonia Lansamentu neโe iha Diskursu Exelรฉnsia Presidente Autoridade Munisipal Sublina katak: โIha Timor-Leste, projetu ne’e sei servisu hamutuk ho komunidade iha area mota Karau ulun. inklui Suku Daisua, Rotuto, Grotu no Betano. Ida ne’e importante tebes, tanba bee ne’ebรฉ tun husi foho sempre liu husi Suku sira ne’ebe pertense ba mota boot sira iha Manufahi. Bee hirak ne’e sei sirkula ba natar no tasi. Tanba ne’e, problema no solusaun hirak ne’ebe sei ofrese tenke halo mos ligasaun ho Populasaun sira ne’ebe hela iha parte foho to’o iha rai tetuk.
Hau nota katak projetu ida ne’e sei promove regra tradisionรกl sira hanesan tara bandu hodi halo reflorestasaun ba mota-ninin, protesaun ba bee matan sira, infraestrutura bio-infiltrasaun, kontrolu erozaun, prรกtika agroekolรณjika no projetu ida ne’e mos asegura partisipasaun ema hotu liliu feto, juventude no ema ho defisiรฉnsia.
Hau hakrak sita uitoan kona ba risku no potensialidade territorial iha Munisipiu Manufahi. Autoridade Munisipiu Manufahi iha koordenasaun diak ho MPIE ba elaborasaun PMOT iha Munisipiu Manufahi. Dadus diagnรณstiku PMOT hatudu katak Manufahi nia รกrea foho iha ligasaun forte ho area kostรกl iha sul. รrea foho nian iha potensialidade atu produs kafรฉ, kami, ai-fuan no hortikultura, iha sorin seluk iha รกrea kostรกl iha Betano no Alas, no zona Caraulun no Sahen, iha potensialidade boot ba natar, batar, modo, peska no produsaun alimentar sira ne’ebe orientadu ba merkadu.
Iha sorin seluk mos Exelรฉnsia Presidente Autoridade Munisipal Hodi Povu Manufahi nia Naran hato’o agradese ba Inisiativa Kiwa no parseiru finansiamentu ne’ebรฉ apoia esforsu rejionรกl ida-ne’e, inklui Uniaun Europeia, Franรงa liuhosi AFD, Kanada, Austrรกlia no Nova Zelandia. Dezenvolvimentu iha Munisipiu Manufahi la mai husi instituisaun ida de’it. Ita hato’o agradese ba WaterAid nia apoiu kleur iha Timor-Leste no Manufahi, inklui programa HALIRAS BESI, neสผebรฉ servisu ho Autoridade Munisipรกl, BTL, PARTISIPA, grupu maneja fasilidade bee no sosiedade sivil atu hametin BESI inkluzivu no reziliente. Ita mรณs rekoรฑese RAEBIA, Luta ba Futuru no JICA-GCF ba apoiu iha Suku Aitemua, Turiscai, atu dezenvolve regulamentu suku, mapa utilizasaun rai futuru no Tara Bandu atu proteje floresta, biodiversidade no rekursu naturรกl. Prosesu konsultasaun komunidade ida-ne’e fรณ ezemplu di’ak kona-ba lei tradisionรกl, planeamentu no siรฉnsia bele servisu hamutuk. Ita agradese ba Governu no povu Japaun no organizasaun DEKAPRO ba apoiu istรณriku ba kanรกl irigasaun iha Uma Berloic, Alas; no rekoรฑese JICA nia kontribuisaun ba planeamentu mestre agrikultura no dezenvolvimentu irigasaun iha nivel nasionรกl.
Seremonia neโe Marka Prezensa husi Sua Excelensia Segundu Vice Primeiru Ministru RDTL Reprezenta husi Exelรฉnsia Vise-Ministru ba Operasionalizasaun Ospitรกl Dr. Flรกvio Brandรฃo Mendes de Araรบjo, Sua Exelรฉnsia Membru Governu, Reprezentante Ministeriu no ajรฉnsia nasionรกl sira Sua Exelรฉnsia Embaixadรณr Timor-Leste ba Asuntu Klimรกtiku, Reprezentante Inisiativa Kiwa no parseiru finansiamentu, Reprezentante WaterAid Australia no WaterAid Timor-Leste, Live & Learn, no Permatil Global, Reprezentante parseiru dezenvolvimentu no organizasaun sosiedade sivรญl sira.
“โณโฏ๐น๐พ๐ถ ๐ซ๐โณ”
๐๐๐ฅ๐๐ฎ๐ง ๐๐ข๐๐ค ๐๐๐ฆ๐๐ง, ๐๐ ๐๐ฎ๐ฅ๐ฅ๐ฎ ๐๐๐๐.
Exelรฉnsia Prezidenti Autoridade Munisipรกl Manfuahi, ๐๐ฎ๐ข๐ฌ ๐๐๐ซ๐ฬง๐๐ฅ ๐๐ ๐๐จ๐ฌ๐ญ๐ ๐๐๐ฏ๐๐ซ๐๐ฌ,ohin Lidera Sorumutuk Extra Ordinariu Konselu Konsultivu Munisรญpal akompaรฑa husi Sekretariu Asuntu Sosiรกl no Organiuzasaun Komunitariu, Sekretarriu Finansas no Administrasaun Munisรญpal iha Salaun Riak Leman Autoridade Munisรญpรกl.
Iha Sorumutuk neโe Membru Konsellu Konsultivu Munisipรกl halao apresiasaun ba orden traballu Estabelesementu
๐๐ก๐๐๐๐๐๐ ๐ถ๐๐๐๐๐ก๐ก๐๐ /๐๐๐ ๐ ๐น๐๐๐๐. ba Preparasaun hasoru Bai Loro-naruk โEL Niรฑoโ iha Munisรญpiu Manufahi, ho Totรกl Votus afavor 24 no Kriasaun Grupu Traballu Temรกtiku sira (Asuntu Ekonรณmiku, Asuntu Infraestrutura no Asuntu Sosiรกl) Akompaรฑamentu Konsultivu ba Atividade Dezenvolvimentu Munisรญpรกl nian, ho Votus afavor 26.
Entertantu iha Sorumutuk Extra Ordinariu neโe iha abertura husi Exelรฉnsia Prezidenti Autoridade Munisipรกl, partisipa husi Konsellu Kordenasaun Munisipรกl no Parseriu Dezenvolvimentu servisu hamutuk ho Autoridade Munisipรกl inisia no elabora Proposta Estabelese Ekipa Task Force ba Preparasaun hasoru Bai Loro-naruk โEL Niรฑoโ iha Munisรญpiu Manufahi, no iha Proposta neโe, Aprezenta husi Diretรณr Fundasaun Luta ba Futuru Ne’ebe kolobora servisu hamutuk ho Caritas Australia Timor-Leste no WaterAid
“โณโฏ๐น๐พ๐ถ ๐ซ๐โณ”
๐
๐๐ญ๐ฎ๐๐๐ซ๐ฅ๐ข๐ฎ ๐๐๐ ๐ฎ๐ง๐๐-๐
๐๐ข๐ซ๐, ๐๐ ๐๐ ๐๐ฎ๐ฅ๐ฅ๐ฎ ๐๐๐๐
Exelรฉnsia Presidente Autoridade Munisipal Manufahi, ๐๐ฎ๐ข๐ฌ ๐๐๐ซ๐ฬง๐๐ฅ ๐๐ ๐๐จ๐ฌ๐ญ๐ ๐๐๐ฏ๐๐ซ๐๐ฌ, hamutuk ho Director Servisu Munisipal Protesaun Sivil no Jestaun Risku Dezastre Naturais (SM-PCJRDN) Akompaรฑa husi Administrador Postu Administrativo Fatuberliu, Director Servisu Munisipal PNDS, Obras Pรบblica, Asaun Social, PDIM no Koordenador Balkaun Uniku Distribui ai-han Emerjensia ba famรญlia vรญtima hosi Dezastre Naturais Erozaun no Inundasaun Iha Posto Administrativo Fatuberliu neโebรฉ mak akontese hafoin udan boโot iha fulan-Maiu loron 10 -15 liuba ho total hamutuk uma kain 44 kompostu hosi Suku 2 mak hanesan Suku Fatukahi, Aldeia Weleti, SP3 Iha famรญlia vรญtima afetadu Inundasaun hamutuk uma kain 21 no Iha Suku Caicasa iha uma kain 23 neโebโe mak Afetadu husi desastre naturais Inundasaun no rai halai.
Iha Distribusaun Ai-han Emerzensia neโe , Excelรชncia Presidente Autoridade Munisipal hateten katak; Apoio sira kompostu hosi Aรญ-han no laos Aรญ-han hodi hatudu katak governo lokal sempre hamutuk ho ita boโot sira iha Kualquer tempo no Governo nafatin Esforsu atu buka Meius oinsa mak bele solusiona ita boโot sira nia Problema, Tamba neโe parte Autoridade Munisรญpal tau ona iha Planu Orsamentu ba Prevensaun nian, Atu nunรฉ antes udan boโot hodi bele Normaliza antes mota ka Be dalan neโebe kada tinan sempre fo Afetadu ba Komunidade, no Ita hein katak Ita nia proposta bele hetan aprovasaun husi Governo Central.
Sorin seluk Lider Masimu Munisรญpiu neโe akresenta tan katak; โLa iha Governu ka estadu ida maka la hanoin diak ba nia povu no Estadu ka Governu neโe iha tanba ita boโot sira hodi tau matan ba nia Povu. Tanba neโe iha loron hirak liu ba ita halo Operasaun ba Animal Ema balun dehan Estadu neโe la hadomi nia Povu, estadu neโe sempre hadomi nia Povu, la iha Desizaun ida mka Governu neโe halo hodi Estraga fali nia Povu Desizaun sira neโe mosu atu Ema hotu bele sente diak neโe ba Ema hotu, hanesan Animal maka ita la tau iha nia Fatin bele Estraga Ema Seluk neโebe maka iha Vontade atu halo Toโos ka Ema seluk neโebe maka iha Vontade atu halo netik buat diak ruma iha nia Kintal ladik tanba neโe maka tetu to hirak neโe hotu ita hodi halo ida neโe. Agradese mos ba Xefi Suku no Administrador Postu ita boโot sira nia Kooperasaun diak tebes, kolabora Servisu sira hotu neโebe maka Governu halo iha Baze, Agradese mos ba Komunidade tomak ita hare katak Durante Operasaun neโe lao Komunidade sira Apoiu no Kopera servisu ho diak la Kestiona makas Maske iha Media Sosial Ema ida rua koalia maibe Hau fiar katak laos Sira maka mai hamutuk ho ita boโot sira iha neโe, no hau Fiar katak La iha Estadu ida maka la hanoin diak ba nia Povu.โ
#HatetenPAM#
“๐๐๐๐ข๐ ๐๐๐
ANUNSIU SELESAUN BA EMPREZA LOKAL SIRA NE’EBE KOMPETE IHA KONKURSU PUBLIKU MUNICIPAL.
Ho anunsio ida ne’e Autoridade Municipiu MANUFAHI bazeia ba artigo 51ยฐ husi Diplima Ministerial No 19/2013, 16 Outubru mai anunsia empreza lokal sira nebe selesionadu tuir prosesu aprovizionamentu PDIM hodi halo konstrusaun obra publika.
๐๐ข๐ง๐๐๐ฅ๐ฎ ๐๐๐๐๐ฎ, ๐๐ ๐๐ฎ๐ง๐ฎ ๐๐๐๐.
Exelรฉnsia Prezidenti Autoridade Munisรญpiu Manufahi, ๐๐ฎ๐ข๐ฌ ๐๐๐ซ๐ฬง๐๐ฅ ๐๐ ๐๐จ๐ฌ๐ญ๐ ๐๐๐ฏ๐๐ซ๐๐ฌ. Akompaรฑa husi Diretor Munisรญpal no Delegasaun Teritoriais ohin halao Vizita Komunitaria iha Suku Mindelu Postu Administrativu Turiscai, hodi halao Dialogu no rona direita Preokupasaun Komunidade nian iha Baze.
Iha Sorumutuk neโe Antes hahu Exelรฉnsia Prezidenti Autoridade Munisรญpiu Manufahi Prezidi Minutu ida hakmatek hodi hasae Homenazen ondra no Gloria ba ita nia Heroi no Heroina Sira hotu Espesialmente ba Familia Enlutada Eis Prezidenti RDTL, Saudozu Dr. Francisco Guterres Lรบ Olo neโebรฉ maka Nai Maromak bolu ona ba hamutuk ho Anju no Santu sira iha Lalehan, Tanba ho Sira nia Sakrefisiu maka ohin loron ida hotu sente Liberdade ida neโe.
Liu husi Sorumutuk neโe mos Lider Masimu Munisรญpiu neโe hateten; “Liu husi Vizita neโebe maka durante neโe ita halao kada suku ho nia Objektivu maka atu hasoru malau hanesan neโe atu ita bele koinese malu diak liu tanba dalabarak ita temin dehan Ita neโe Manufahi maibe dala ruma husi Suku id aba Suku seluk susar tebes ita atu koinese malau, Satan husi Postu ida ba Postu seluk neโe susar liu. Tanba neโe maka ita presiza liu husi atividade sira hanesan neโe para ita bele koinese malu hodi hola parte hanesan famila ida atu nuneโe ita bele iha lina Komunikasaun neโe diak liu hodi hamosu Amizade no Estabilidade hirak neโe hotu ita halo maka Dezenvolvimentu neโe bele lao ho diak. Buat hotu atu lao ho diak maske ita iha hanoin ka mehi mesak diak ba ita nia Suku ka Aldeia maka ita la iha Unidade, La iha Amizade maka buat hotu bele diak, haoin hotu bele diak maibe susar ba ita atu Hahu buat ruma.
Tanba neโe husi Autoridade Munisรญpiu fo Apresiasaun boโot ba Suku Mindelu ho ita Boโot sira nia inisiativa bele konvida ona ami mai iha neโe ita bele hasoru malu diak liu no Ami mos hakarak mai rona direita ita boโot sira nia Difikuldade, Problema ka obsataklu sira neโebรฉ maka durante neโe ita boโot sira hasoru iha emi nia Suku Laran rasik atu nuneโe ita hodi fo hanoin ba malu, La dehan katak remata ita nia sorumutuk ida neโe ami sai ba ami halo kedas Milagre ba Infraestrutura ba Emi lae, Maibe liu husi Ami nia Vizita sira neโe Autoridade Munisรญpiu bele hatene Emi nia Problema kuandu ita lori Problema sira neโe ba iha Munisรญpiu liu husi Konselu Konsultivu Munisรญpal mak Ita nia Administrador Postu sir aka ita nia Xefi Suku sira karik hato buat ruma maka haluhan karik ita bele kompleta malu tanba liu husi Vizita direita hanesan neโe no Ajuda Autoridade karik atu Foti desijaun ruma bele hanoin hetan ona Problema neโebรฉ maka ita boโot sira hasoru Durante neโe hodi bele desidi tuir Preoridade ka Problema neโebรฉ maka ita boโot sira iha no Preoridade sira neโe ita fahe ba Parte 2 mak hanesan; 1 Munisรญpiu bele resolve ho Kapasidade Orsamentu neโebe maka iha. 2 hanesan Estrada, Eletrisidade, Saรบde neโe kompetesia tomak neโe mai husi Nasional. Entaun ida neโebe maka Kompetensia iha Nasiona nian neโe maka ita mai rona hodi hatoโo Relatori ba Nasional hodi bele foti Asaun ruma atu nuneโe bele hatan ba saida maka ita hotu nia hakarak”.
#HatetenPAM#
Ho Prezensa Exelรฉnsia Prezidenti Autoridade nian Komunidade Suku Midelu hatoโo sira nia Preokupasau liu-liu kona ba Estrada โTanba Komunidade Suku Mindelu Mate hanesan mate neโe maka Seidauk maibe Mate Kiโik neโe barak onaโโ, Eletrisidade, Konstrui Fatin Turismu Komunitari, Konstrui Eskola Ensinu Primaria Suku Mindelun Aumenta Profisores ba Eskola sira, husu Atu loke Eskola Sekundari ZeraL 31 de Dezembru 1978 Nicolau Lobatu, husu fatin neโebรฉ sai hanesan Patrimoniu Estadu Atu hari Sede Suku Foun, no Aumenta Komputer Printer ba Suku hodi bele atende Komunidade sira, husu Atu Fasilita Formasaun ba Funsionari suku sira, no Uma bainaka iha Binanai, husu atu hari Sentru Joventudi, oinsa atu tulun Grupu Feto sira ba Ekipamentu makina Suku Ropa, Homan no Soru Tais, Aytu halo Mudansa ba Agrikultura Tradisional ba Agrikultura ba Modernu.
#Kmunidade#
“๐๐๐๐ข๐ ๐๐๐”
๐๐๐ฆ๐ ๐๐๐ซ๐ฌ๐-๐
๐๐ข๐ซ๐ ๐๐ ๐๐ฎ๐งฬ๐ฎ ๐๐๐๐.
Exelรฉnsia Prezidente Autoridade Munisipรกl Manufahi, ๐๐ฎ๐ข๐ฌ ๐๐๐ซ๐ฬง๐๐ฅ ๐๐ ๐๐จ๐ฌ๐ญ๐ ๐๐๐ฏ๐๐ซ๐๐ฌ, Akompaรฑa husi Diretรณr PNDS Munisรญpiu no Xefi Suku Letefoho, Xefi Aldeia Kota-Lala hamutuk ho Lia Nain no Komunidade sira halao Seremonia Lansamentu Kultura Fatuk Dahuluk ba Prozetu PNDS Rehabelitasaun Estrada Rurais (Estrada Betaun) iha Aldeia Kota-Lala Suku Letefoho Postu Administrativu Same.
Iha Seremonia Lansamentu neโe Exelรฉnsia Prezidente Autoridade Munisipรกl hateten; โIha neโe hau hakarak fo hanoin deit ba ita hotu katak Programa neโebe maka husi Estadu mai iha Komunidade neโe hodi ita kolia kona ba Infraestrutura iha buat rua mak hanesan; Ida maka liu husi PDIM no Ida seluk Maka liu husi PNDS nian agora dadauk ita Implementa direita ba komunidade maka Desidi rasik. Atu dehan iha neโe katak ba Prozetu kiโikoan hirak neโebe maka mai iha ita nia Suku ita rasik maka tenki sente ona katak ita mak nain ba Prozetu neโe, Atu nuneโe ita hotu-hotu bele kontrola hodi hare Prozetu neโebe maka iha Liu-liu Autoridade Komunitariu sira, Katus Lia nain sira hotu karik lao ba hare hela, tanba neโe Prozetu komunitariu karik ita nia Badaen sira hadia buat ruma haluhan buat balun husu ita atu fo hanoin ba badaen sira ka Hanesan Fornesedor sira maka Fornese karik material ruma ka Ekipamentus sira husu atu fornese ho didiak hodi Finaliza tuir nia tempu neโebe maka determina ona atu nuneโe Orsamentu neโe la-bele fila ba Kofri Estadu.
Dala ida tan Prozetu komunitariu sira hanesan neโe ita tenki tau iha ita nia Konsiensia tanba Prozetu sira neโe Nain maka ita boโot sira husu ita hotu tau atensaun ba Kolabora servisu hamutuk ho Ekipa PNDS koโordena malu ho di-diak karik iha buat rukm, Atu fo hanoin mos ba Joven sira atu servisu karik kolia ba malu neโe Prozetu komunitariu laos Prozetu kompania mak mai halo maibe Orsamentu neโe ita boโot sira nia Ekipa dunik maka zere osan neโe, karik presiza atu servisu maibe tenki servisu ho Kontribuisaun ho fuan tanba dalan neโe laos ema husi fatin seluk maka Utilija lae neโe ita rasiik maka sei utilija dalan neโe, nafatin sente ita m,aka sai nain ba Obra neโeโ.
#HatetenPAM#
Obra neโe Implementa husi Ekipa PNSD hamutuk ho Komunidade ba Rehabelitasaun Estrada Rurais (Estrada Betaun) Metru 256, Drainazen Metru 15, Moru Satan Rai metro 13, no Box Culver 1 ho Total Orsamentu $. 24,257.00, Kompania neโebe mak sai hanesan Fornesedor hodi Fornese Material (Fabrikadu) maka Kompania HERLINA Unip.Lda no Kompania DARIBINARIA Unip.Lda maka Fornese Mateial (Lokal).
โ๐๐๐๐ข๐ ๐๐๐โ
๐๐๐ฆ๐ ๐๐๐ซ๐ฌ๐-๐
๐๐ข๐ซ๐ ๐๐ ๐๐ฎ๐งฬ๐ฎ ๐๐๐๐.
Exelรฉnsia Prezidente Autoridade Munisipรกl Manufahi , ๐๐ฎ๐ข๐ฌ ๐๐๐ซ๐ฬง๐๐ฅ ๐๐ ๐๐จ๐ฌ๐ญ๐ ๐๐๐ฏ๐๐ซ๐๐ฌ, Akompaรฑa husi Sekretariu Munisรญpal nain 3 Realiza Enkontru Konnselu Konsultivu Munisรญpal hodi Aprezenta no Deskuti mos Agenda Prinsipal 3 ba Membru Konnselu Konsultivu Munisรญpal.
Iha Agenda tolu neโe mak hanesan;
1. Estabelesementu Komisaun Traballu ba Acompaรฑamentu Membru Konsellu Konsultivu Munisipal Periodu 2026-2028.
2. Aprezentasaun ba Konfirmasaun no Fiksasaun Naran Aldeia no Suku Foun iha Postu Administrativu Same.
3. Instrumentus ka Materiais Propriu ba Loron Nasional no Munisรญpal iha Resintu Luak.
Agenda 3 neโe iha Diskusaun forum hodi hakat ba Votasaun Membru konsellu sira fo Votus Afavor 36 Kontra 0 Abstensaun 0.
Iha Sorumutu neโe, Intervensaun Exelรฉnsia Prezidente Autoridade Munisipรกl nian Hateten; โAtividade ida neโe hanesan bain-bain atividade Regular neโebe maka kada Tinan ita realiza dala rua iha Fulan Juรฑu no Dezembru, dalaruma mos ita bele halo Extraordianariu. Atu dehan mos loron ohin ita iha Agenda 3 neโebe maka relevante ba ita, presiza deskuti maibe la taka dalan ka bele hamosu mos hanoin ruma husi membru Konsellu sira bele tau mos hanoin ruma hodi deskuti. Tanba neโe membru Konsellu sira hanesan Xรฉfi suku sira mai atu Defende mos Ezijรฉnsia Povu nian iha baze, fo hanoin Servisu Autoridade nian neโebe maka diak no ladiak durante neโe, tau hanoin hamutuk fo ideias sira neโebe maka inovativu hodi ajuda servisu Autoridade nian atende ba Nesesidade Povu nian. Hau husu ba ita hotu atu Partisipa ho ativu tanba Krรญtika malu neโe buat neโebe maka normal, ita la hirus malu ida, ita mai atu deskuti povu nia vida ka Ezijensia Povu nian, tanba neโe ita hotu bele hato nia hanoin neโebe mak inovativu no Konstrutivu, lalikan tauk atu kritika ka hato Sujestaun ruma iha Sorumutuk ida neโeโ.
#HatetenPAM#
Iha Sorin seluk mos Xefi Suku Kaikasa lamenta ho Atividade neโebe maka Munisรญpiu orienta liu husi Diretor Gestaun Merkadu no Turismu ho ekipa oho Animal neโebe mak husik livre iha Estrada Protokolu sira hodi Preturba Movimentasaun iha Estrada. Tanba neโe nia husu Atu Diretor Gestaun merkadu ho Ekipa atu hare mos iha nia Suku, tanba loron hirak liu ba nia Suku la hetan Ekipa nia atuasaun ba oho animal iha Suku Kaikasa, ida neโe Sente Tristi tebes.
#Hateten Xefi suku Kaikasa#
“๐๐๐๐ข๐ ๐๐๐”