𝐃𝐢𝐥𝐢, 𝐓𝐞𝐫𝐬𝐚 𝐅𝐞𝐢𝐫𝐚, 𝟐𝟎 𝐎𝐮𝐭𝐨𝐛𝐫𝐮 𝟐𝟎𝟐𝟔.
Exelénsia Prezidenti Autoridade Munisípiu Manufahi, 𝐋𝐮𝐢𝐬 𝐌𝐚𝐫𝐜̧𝐚𝐥 𝐝𝐚 𝐂𝐨𝐬𝐭𝐚 𝐓𝐚𝐯𝐚𝐫𝐞𝐬, Akompaña husi Sekretaris Asuntu Finansas, Diretora Finansas, Diretor Planeamentu, Diretor Rekursu Humanus Munisípiu Manufahi, Partisipa iha Audiénsia públika ho Komisaun A Parlamentu Nasionál, ne’ebé trata asuntu Konstituisionál no Justisa, atu diskute relatóriu ezekusaun Orsamentu Jerál Estadu (OGE) 2026 no previzaun orsamentu ba tinan 2027. Audiénsia públika ne’e sai nu’udar espasu diálogu institusionál entre Governu no Parlamentu Nasionál kona-ba rezultadu ezekusaun orsamentál ba tinan 2026 no planeamentu orsamentál ba tinan 2027.
Audiénsia ne’e lidera husi Prezidente Komisaun A, Deputadu 𝑵𝒂𝒕𝒂𝒍𝒊𝒏𝒐 𝒅𝒐𝒔 𝑺𝒂𝒏𝒕𝒐𝒔, ho membru komisaun A, no Prezente iha Sorumutuk ne’e maka; S.E. Ministru MAE, 𝐓𝐨𝐦𝐚́𝐬 𝐝𝐨 𝐑𝐨𝐬𝐚́𝐫𝐢𝐨 𝐂𝐚𝐛𝐫𝐚𝐥, hamutuk ho membru Governu MAE, Sekretáriu Estadu ba Dezenvolvimentu Lokál (SEDL), 𝐌𝐚𝐭𝐞𝐮𝐬 𝐖. 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬 𝐓𝐚𝐥𝐥𝐨, S.E. Sekretáriu Estadu ba Asuntu Toponímia no Organizasaun Urbana (SEATOU), 𝐆𝐞𝐫𝐦𝐚𝐧𝐨 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐚 𝐁𝐫𝐢𝐭𝐞𝐬 𝐃𝐢𝐚𝐬, hamutuk ho PAM Sira Kada Munisípiu, no kargu xefia sira husi MAE.
“𝐌𝐞𝐝𝐢𝐚 𝐏𝐀𝐌”
Exelénsia Prezidente Autoridade Munisipál Manufahi, 𝐋𝐮𝐢𝐬 𝐌𝐚𝐫𝐜̧𝐚𝐥 𝐝𝐚 𝐂𝐨𝐬𝐭𝐚 𝐓𝐚𝐯𝐚𝐫𝐞𝐬, Akompãna husi Director PNDS Munisípiu, Administrador Postu Fatuberliu, Xefi Suku Kaikasa, Komandante PNTL Eskuadra Postu Fatuberliu, hamutuk ho Komunidade We-mon halao Seremónia Inagurasaun ba Estrada Rai, Prozetu PNDS 2026, Kilo metro 16 Iha Aldeia Sarin Sub Aldeia We-mon. Postu Alas.
Iha Seremónia Inagurasaun ne’e Exelénsia PAM hateten; “Hau hakarak hato’o Parabéns ba Komunidade no Autoridade Lokal Sira hotu tanba liu husi ita bot sira nia Kontribuisaun sira hanesan Oferese Ai-han ba Kompania ne’ebé halao Servisu Durante ne’e no Servisu hamutuk ho Ekipa PNDS sira durante ne’e, atu dehan ida ne’e maka ita hotu nia hakarak, Tanba ita Kolia ba Dezenvolvimentu atu mai presiza ita hotu nia Sacrefiso, Unidade, ita la-bele Egoismu Respeita Direito Ema hotu-hotu nian ne’ebé maka iha, Fiar no hadomi Malu nafatin, ita bot sira bele iha Planu, bele iha Programa hodi tau osan ba iha Preoridade sira hotu, maibe kuandu ita bot sira maka la iha Unidade hodi rona no fiar malu maka buat sira ne’e hotu sei la Vale buat ida, Maske ita iha osan ho Montante ne’ebé maka ituan ka Ki’ik maibe ita utiliza osan ne’e ho Responsabilidade, Seriedade no Vontade tomak hodi Kontribui ba Dezenvolvimentu ne’e maka nia Rezultadu mai husi ita nia Unidade Fiar no Rona ba malu ne’e Importante tebes.
Iha Sorin seluk mos Exelénsia PAM hato’o mos Informasaun balun kona ba Servisu Autoridade Lokal no Munisípiu nian liu-liu ba Servisu Governu Central nia ne’ebé maka Durante ne’e lao hela, Tanba ne’e maka Hau hakarak Kolia Espesifikamente ba Munisípiu Manufahi katak ita nia Munisípiu Agora da-daun ita iha hela faze ida ba Avaliasaun Kamra Munisípiu atu nune’e ba Futuru ita hodi kolia ba Governu Lokal, Tanba agora dadaun ita so Iha maka Autoridade maibe ita seidauk iha Direito ba Politika, karik maka ita iha ona Kamra Munisipal maka ita foin Kolia kona ba Direito Politika,Ita kolia kona ba Kamra Munisípiu laos buat hotu Milagre atu mosu mai Ita maibe karik sei iha Oportunidade ida ne’e ita hetan maka ita iha Desizaun ida ne’ebé bot hodi Dezenvolve ita nia Povu no Nasaun ida ne’e Especial mai iha ita nia Munisípiu.
Remata hosi Seremónia ne’e iha dalan Fila Lider Masimu Munisípiu ne’e Akompaña husi Xefi Aldeia Sarin no Director PNDS kontinua kedas ba Observa Fatin Risku hanesan Mota Klere ne’ebé maka oras ne’e da-daun Fo Ameasa tebes ba Komunidade sira nia hela Fatin, Eskola, no Natar ne’ebé maka Komunidade Sarin Utiliza”.
Iha Intervista Xefi Aldeia Sarin hato’o sira nia Preokupasaun tebes ba Minstério Obras Publik atu Foti Desizaun emidiata ba IGE ho Urzentimente iha tempu bailoron hanesan ne’e lalais Normaliza ona Mota Klere ne’ebé maka fo Ameasa bot tebes ba Sira nia Aldeia.
“𝐌𝐞𝐝𝐢𝐚 𝐏𝐀𝐌”
Exelénsia Prezidente Autoridade Munisípiu Manufahi, 𝐋𝐮𝐢𝐬 𝐌𝐚𝐫𝐜̧𝐚𝐥 𝐝𝐚 𝐂𝐨𝐬𝐭𝐚 𝐓𝐚𝐯𝐚𝐫𝐞𝐬, Husu ba Dirizentes, Funsionaris ba Ema hotu-hotu Kria nafati Unidade no Mantein Disiplina Servisu liu husi Esforsu tomak ba servisu hotu ne’ebé maka hala’o hatutan husi Nai Ulun sira Anterior to ohin loron ne’ebé maka atu tau Manufahi iha Pozisaun ida ne’ebé maka bele Kompete ho Munisípiu sira seluk mos ba iha programa ka planu Politika Governu Central nian kona ba Poder Lokal.
Exelénsia PAM hato’o lia hirak ne’e, hafoin hato’o nia Deskursu ba Dirizentes no Funsionáriu sira iha serimónia Içar Bandeira RDTL Primeirú semana ba Fulan Outubru tinan ne’e, Resintu Administrasaun Munisípiu Manufahi.
“Hakarak fo hanoin ba ita hotu kata; Esforsu sira hotu maka ita halo, ita laos halo deit ba Ita nia an, ita alos halo deit ba ita nia Grupu ka ba Intrese Politika, Maibe Esforsu sira ne’e hotu maka ita halo tanba Intrese Povu no Rai ida ne’e, Servisu sira hotu maka ita haknar an ba ne’e tanba Povu nia Konfiansa, Povu nia Ejijensia ba Sira nia Moris diak.
Iha Momentu Furak ida ne’e hau hakarak husu ba ita bot sira hotu ho hakraik an ba Ema hotu atu husu Agradesementu ba Maromak, Lulik uma no Ahi atu haraik mai ita Saude diak, neon badinas, Laran mos, hadomi Povu ida ne’e Servisu ho diak no Honestidade hodi servi Povu ida ne’e ho diak ba Knar sira ne’ebé maka ita iha.
Antes remata Deskursu Exelénsia PAM husik hela Mesagen save balun ba Ema hotune’ebe maka iha Nasional, iha Munisípiu ka iha Diaspora katak; Rejultaduk diak ida ne’ebé maka Agora dadaun ita hetan, ne’e laos ba Prezidenti Autoridade deik, Laos mos ba Skretaris no Funsionaris sira deit k aba Veteranu no Veterana sira deit lae, Maibe ne’e ba Povu Manufahi tomak, tanba ne’e iha Tempu badak sei Anunsiu rezultadu husi Governu Central nian ba iha Poder Lokal. Demokrasi hanorin mai ita atu ita hotu-hotu hetan Liberdade hodi ejerse ita nia Direitu no hakarak hodi hili tuir ita nia Vontade, Maibe antes to’o iha ne’eba Povu no Rai ida ne’e Ejiji mai Ita ne’e maka Unidade.
Tanba ne’e maka husu ba Funsionaris hotu atu Asegura Rejultadu ida ne’e ho diak, ho Responsabilidade ita ida-idak, Respeita ba ita nia kanar ne’ebé maka iha, Disiplina iha Ita nia Servisu Fatin, Mantein Emi nia Servisu Sira hodi nune’e la bele hamonu fali Rejultadu diak ne’ebé maka hahu husi Esforsu sira, hahu husi Inisiu to’o ohin loron, tanba ita hetan Rejultadu ida ne’e Sakrefisu ita hotu-hotu nian, tan ne’e sente ba katak Rezultadu ne’e mai ba ita hotu-hotu, ba Povu Manufahi tomak. Ita halo Aprosimasaun Politika ne’e buat normal, Maibe halo Politika ida ne’ebé fo benefisiu ba Povu, ita bele halo ita nia Atividade Politika sira hotu maibe nafatin tau Interese Manufahi nian maka iha oin.
Hau nafatin husu ho hakraik an ba ita hotu-hotu atu haluhan tia hanoin sira la diak ne’e, tanba buat hotu ne’ebé maka ita halo liu husi rejultadu ne’ebé maka iha ne’e, Ita hotu-hotu nian, ba se deit maka Rai ne’e nian Oan, Rai ne’e Fihir, Povu ne’e Fihir mai Ita tau liman hamutuk hodi Servisu Hamutuk, Tanba Kamra Munisípiu ne’e mai laos ba Ema ida rua deit lae maibe ne’e ba Povu hotu ida ne’e Mehi bo’ot ba Futuru Povu Rai ida ne’e nian”.
#HatetenPAM#
Serimónia Corpu Içar Bandeira Nasional ne’e Responsavel husi Komandu PNTL Munisípiu Manufahi no Koru husi Funsionaris Autoridade Munisípiu no hetan partisipasaun masimu husi Direzentes Servisu Munisipál no Delegasaun Teritórial sira, Komandante Komandu PNTL Munisípiu Manufahi ho Mebru sira, Komandante Esquadra Fatin Ha’at, Reprezentante husi Prezidenti Autoridade Protesaun Civil (APC) no Membru sira, Siguransa Civil (DNSEPP-DNPKK).
𝐒𝐚𝐦𝐞 𝐓𝐞𝐫𝐬𝐚 𝐅𝐞𝐢𝐫𝐚, 𝟏𝟑 𝐎𝐮𝐭𝐮𝐛𝐫𝐮 𝟐𝟎𝟐𝟔.
SEFOPE liu husi Departemento reintegrasaun halao Seminario ba Trabalhador retornu PALM (Pacific Australia Labour Mobility) no Korea ne’ebé Reintegra ona mai Timor Leste hodi Partilha esperensia servisu no abilidade ne’ebe sira iha liga no apoiu sosiu- Ekonomiku no psikososial. liga mos traballador retornu ho sira nia familia ba instituisaun relevante sira atu tulun oinsa bele utiliza abilidade no remesas ho di’ak wainhira fila mai Timor-Leste.
Iha Seminario ne’e Sekretaris PIDI Munisípiu Manufahi, 𝐒𝐫𝐚. 𝐅𝐢𝐥𝐨𝐦𝐞𝐧𝐚 𝐝𝐚 𝐂𝐨𝐬𝐭𝐚 𝐍𝐮𝐧𝐞𝐬, maka Reprezenta Exelénsia Presidente Autoridade Munisipiu Manufahi, hodi Partisipa no Abertura ba Seminario ne’ebé halao iha Salaun CF. de Sandalo CEFOBOM Same.
liu husi Abertura Reprezentante ne’e dehan; Durante ita bot sira husik hela Familia no hela fatin hodi ba buka Moris iha Ema nia Rain, maibe ohin Agradese tanba ita bot sira bele fila-fali ho Saúde ne’ebé diak, Esperansa ba ita bot sira Fila laos lori osan deit, Maibe lori fila Matenek no Esperiensia durante ne’e ita bot sira hetan iha Ema nia Rain ne’eba.
Tanba ne’e dala ida tan Hau hamrik iha ne’e Reprezenta Exelénsia Prezidenti Autoridade hakarak hato’o Bemvindo ba Ita bot sira bele fila ho Saúde diak nafatin mai iha Munisípiu Manufahi. Tanba ne’e Ekoraza nafatin ba Maluk sira ne’ebé maka atu ba fali karik husu atu Aprende nafatin hodi mai Implementa iha Munisípiu Manufahi, Ita hakat ba Ema nia Rain hodi luta ida makas tebes hanesan ita hatene katak Desde ita nia Avo beiala sira uluk Luta ba Independensia hodi Liberta Rai ida ne’e, Maibe ohin loron Ita hotu hotu ba Luta atu hodi hetan Independensia ba Ekonomia rasik iha Rai ida ne’e, ho Ekonomia ne’ebé diak no Forte.
Nafatin husu ba ita hotu karik Ita ba Servisu iha Ema nia Rain ita Reprezenta Nasaun Timor-Leste, Reprezenta ona ita nia Munisípiu hodi to’o iha ne’eba, Tanba ne’e hatudu nafatin ita nia Prontidaun, Ita nia Respetu no Hahalok ne’ebé diak ba Ema seluk no ita nia Maluk Timor oan hotu.
#HatetenRepPAM.
𝐒𝐚𝐦𝐞, 𝟏𝟎 𝐎𝐮𝐭𝐮𝐛𝐫𝐮 𝟐𝟎𝟐𝟔.
IX Governu Konstitusionál Estabelese tan suku foun Rua iha Munisípiu Manufahi hodi Aumenta tan Suku ho total 30 ba 32 iha Munisipiu Manufahi ne’ebé mak ohin loron sabado 10/10/2026 hakat ona ba prosesu eleisaun órgaun suku, hodi hili Xefe suku foun atu bele lídera suku rua ne’e ba mandatu tinan hitu (7). Suku foun rua ne’e mak Suku We-tanu Fatuk kuak no Datina Xamaco.
Iha centru Votasaun Aldeia Datina Komunidade Aldeia Datina hato’o Agradese tebes ba Govenu Central, ne’ebé liu husi Ministeriu Administrasaun Estatal (MAE) no Exelénsia Prezidenti Autoridade Munisípiu Manufahi, 𝐋𝐮𝐢𝐬 𝐌𝐚𝐫𝐜̧𝐚𝐥 𝐝𝐚 𝐂𝐨𝐬𝐭𝐚 𝐓𝐚𝐯𝐚𝐫𝐞𝐬, ho Estrutura tomak hahu husi Munisípiu, Postu Administrativu, to’o Suku no Entidades Relevantes sira hotu ba Esforsu no Sakrefisu tomak durante ne’e, maka Ohin loron Aldeia Datina Hakat ona ba prosesu Elisaun Suku foun ho naran DATINA XAMACO ida ne’e sai hanesan mos Historia foun ida iha Suku Holarua Aldeia Datina Postu Administrativu Same.
𝐔𝐦𝐚 𝐁𝐞𝐫𝐥𝐨𝐢𝐤 𝐓𝐞𝐫𝐬𝐚-𝐅𝐞𝐢𝐫𝐚, 𝟎𝟔 𝐎𝐮𝐭𝐮𝐛𝐫𝐮 𝟐𝟎𝟐𝟔.
Exelénsia Prezidente Autoridade Munisípiu Manufahi, 𝐋𝐮𝐢𝐬 𝐌𝐚𝐫𝐜̧𝐚𝐥 𝐝𝐚 𝐂𝐨𝐬𝐭𝐚 𝐓𝐚𝐯𝐚𝐫𝐞𝐬, Husu ba Komunidade no Joven sira hotu atu Nafatin iha Vontade hodi halo To’os, Natar, Kuda Ai-horis no hakiak Animal, ne’e sai hanesan Esperansa ida ba Munisípiu ida ne’e, Maske Governu bele Prepara Fasilidade hotu-hotu maibe Komunidade maka la iha Vontade maka Fasilidade sira ne’e sei la iha Folin.
Exelénsia PAM hato’o lia hirak ne’e iha Seremónia Lansamentu KolheIta Hare uza Mákina Agríkola Modernu iha Area Natar Kiar-Oan Sucu Uma Berloik Postu Administrativu Alas Munisípiu Manufahi.
“Nasaun ida bele iha Osan barak ka Sasan mos barak, Maibe nia Ema sira maka la iha Vontade ne’e Ita sei la bele halo buat ida, Hanesan mos Ita nia Luta ba Ukun an ida ne’e iha Momentu ne’eba maske Ita la iha buat ida maibe tanba Ita iha Vontade, Ita nia Prontidaun no Sakrefisu Ita bele hetan Ukun an ida ne’e, Tanba ne’e ohin Hau fiar Ita bot sira sei iha Vontade iha Ita bot sira nia Sociadade laos Ita atu halo Funu kaer Kilat lae, Maibe Ita atu halo Funu hasoru Kiak ida ne’e maka Inportante liu.
Tnba ne’e liu husi Ita nia atividade KolheIta Hare ida ne’e hanesan Autoridade Munisípiu ba dala-uluk hakarak hato’o Parabens ba Ita bot sira, Uma Berloik laos Ita foin maka halo Atividade Agrikultura nian maibe Ita halo Bei-beik ona. Atu dehan Ita laos foin maka halo Ita nia To’os ho Natar lae maibe desde Ita nia Avo beiala sira nia tempu hodi mai to’o Ita, Maibe Ita nafatin husu ba Governu ne’e tanba Ita nia Tempu Modernu ona maka Ita labele kompete ona ho Ita nia Fiziku tanab ema seluk utiliza ona Ekipametus Modernu tanba ne’e Ita husu ba Governu atu Apoiu Ita iha Fasilidade Modernu sira ne’ebe maka Governu bele Ajuda.
Agradese tebes ba Ministeriu Agrikultura no Ministeriu Estatal ne’ebe maka apoiu ona ami nia Servisu sira ohin loron lao ho diak, Ita hotu hotu nia Esforsu maka oinsa atu nune’e bele hasae Ita nia Produsaun, Ita nia Dever mak oinsa atu Koidadu no Istima Buat ne’ebé maka Estadu fo mai Ita ho Responsabilidade tomak iha Ita.
Iha fatin hanesan mos Lider Masimu Munisípiu nian fo mos kona ba To’os ho Natar laos ona fatin atu hodi buka deit Ai-han maibe fatin para Ita bele muda Ita nia Vida Moris, Tanba ne’e ba Katuas sira Hau la Ejiji sira atu halo Servisu makas, Maibe ba Joven sira Ita bot sira tenki mai ona ho Ideia Inovativu ka hanoin ida ne’ebé maka avansadu Atu Akompaña iha Media Sosial sira ka Atividade Agrikultura sira hodi Dezenvolve ona Emi nia Komunidade sira,liu husi Produtu sira ne’ebé maka iha hodi kria Grupu atu nune’e hodi bele kria Kampu Servisu ba Emi.
Hanesan Autoridade hanesan Joven ida mos Hau ejiji ba Ita bot sira hotu atu tur hamutuk hodi kria Grupu hodi Motiva malu halo Atividade iha Suku laran nune’e bele kria kampu Servisu ba Emi nia an rasi, Governu nia responsabilidade maka atu kria Fasilidade ba Emi ho prosesu sira nomos ajuda Emi atu asesu ba Merkadu hanesan Governu Prepara mai Ita agora dadaun maka Merenda Eskolar atu bele sosa Ita nia Produtu sira.
Tanba ne’e dala ida tan Parabens ba Komunidade Sucu Uma Berloik, ba Alas tomak Fatuberliu ba Ita bot sira ne’ebé hanesan To’os nain Natar nain atu husu ba Ita bot sira nia Vontade nafatin hodi Dezenvolve Rai mamuk sira, Ba Joven sira Tempu iha atu Dezenvolve atividade sira ne’ebé maka bele fo Benefisiu ba Ita bot sira karik Joven sira halo ona Grupu hodi halo ona Buat ruma maka susar atu Fa’an iha Merkadu karik la bele tauk atu ba hasoru Hau atu Ita hamutuk hodi Promove Ita bot sira nia Produtu ne’ebé maka iha.
Ho hirak ne’e hotu Hau Ejiji ba Ita hotu katak Responsabilidade Manufahi ne’e iha Ita hotu nia Kabas, no Hau husu ba Autoridade KomunItari sira hotu, Inan Aman sira hotu atu Mantein unidade iha Ita ida-idak nia Fatin hodi Asegura Rezultadu ne’ebé maka iha la-bele halo Ema seluk mai sobu fila-fali hanesan Demokrasia ruma kona ba Politika nian lao ba rona malu, RespeIta malu nafatin ema ida-idak lao ho nia Pensamentu Politika ne’e normal lao ba depoi ida ne’e se maka Manan hodi ukun Rai ida ne’e mai Ita hametin Paz tau Liman hamutuk atu hodi Rai ida ne’e lao ba oin”.
#hatetenPAM#
Iha Seremónia ne’e Prezente husi Reprezentante Ministeriu Agrikultura Pekuária Peskas no Floretas, Diretor Agrikultura Munisípal, Komandu PNTL Munisípiu Manufahi ho Ekipa, Komandante F-FDTL Postu Naval Betanu ho Ekipa, Diretores Delegasaun no Munisípais, Administrador Postu Alas no Fatuberliu, Xefi Suku Mahakidan, Fatukahi, Uma Berloik no Komunidade Uma Berloik.
“𝐌𝐞𝐝𝐢𝐚 𝐏𝐀𝐌”
| ANÚNSIU SOLISITASAUN BA KOTASUN |
|
Nú: SBK 06/SMA/AMM/111/2026
Estadu Repúblika Demokrátiku Timor-Leste (RDTL) Ministériu Administrasaun Estatal, Autoridade Munisípiu Manufahi liu húsi Servisu Munisipal Aprovizionamentu konvida kompanhia-sira ne’ebé iha interese no elijibel atu bele kompete iha solisitasaun ba kotasaun ne’e:
- Aluga Kareta Truck hodi Raut foer iha Postu Same Villa, Autoridade Munisipiu Manufahi.
- Kontaktu entidade adjudikante no servisu aprovizionamentu:
Unidade Servisu Munisipál Aprovizionamentu (SMA) iha Autoridade Munisípiu Manufahi
Avenida: Fransisco Xavier do Amaral, Holarua, Same, Manufahi, Timor-Leste
Nu. Telefone: +670 78370023 / +670 78362495
Email: dacostaturquiano@gmail.com/lubarlgj3@)gmail.com
- Tipu ba prosedimentu aprovizionamentu mak Solisitasaun ba Kotasaun(SBK)
- Montante orsamentu ne’ebé alokadu bá Solisitasaun ba Kotasaun(SBK) ida ne’e mak USD
Kondisaun espesiais hosi aprovizionamnetu ka/no kontratu: Aplika;
- Durasaun kontratu ba fornesementu mak Tinan (1);
- Proposta submete bá Servisu Munisipal Aprovizionamentu, Autoridade do Munisipiu de Manufahi hahu 23 de Marsu de 2026 —01 de Abril de 2026 (hahú husi loron Publikasaun SBK no laliu husi tuku 17:00 OTL). Proposta ne’ebé submete liu tempu sei Ia konsidera;
- Konkorrente-sira sei submete proposta ho Sistema Envelope (ida), iha ne’ebe proposta (TÉKNIKA & FINANSEIRA/PRESU) nian sei submete hamutuk dala ida deit ho modelu
(PROPOSTA ORIJINAL (1) & KOPIA (1)
- Kritéria avaliasaun sei aplika preço mais Baixo
- Caução de execução: LA Aplika; 10. Autoridade Munisípiu Manufahi sei Ia responsabiliza ualkér despezas ne’ebé hasai husi konkorrente sira bá SBK ida ne’e.
Aluga Kareta Raut Foer
ANÚNSIU SOLISITASAUN BA KOTASUN (SBK)
Nú•. SBK 07/SMA/AMM/111/2026
Estadu Repúblika Demokrátiku Timor-Leste (RDTL) Ministériu Administrasaun Estatal, Autoridade Munisípiu Manufahi liu húsi Servisu Munisipal Aprovizionamentu konvida kompanhia-sira ne’ebé iha interese no elijibel atu bele kompete iha solisitasaun ba kotasaun ne’e:
- Akizasaun Material Elektronik ba Autoridade Munisipiu Manufahi.
- Kontaktu entidade adjudikante no servisu aprovizionamentu:
Unidade Servisu Munisipál Aprovizionamentu (SMA) iha Autoridade Munisípiu Manufahi
Avenida: Fransisco Xavier do Amaral, Holarua, Same, Manufahi, Timor-Leste
Nu. Telefone: +670 78370023 / +670 78362495
Email: dacostaturquiano(@,gmail.com /lubarlgj3@gmail.com
- Tipu ba prosedimentu aprovizionamentu mak Solisitasaun ba Kotasaun(SBK)
- Montante orsamentu ne’ebé alokadu bá Solisitasaun ba Kotasaun(SBK) ida ne’e mak USD
16.280,00 Kondisaun espesiais hosi aprovizionamnetu ka/no kontratu: Aplika;
- Durasaun kontratu ba fornesementu mak Fulan (6);
- Proposta submete bá Servisu Munisipal Aprovizionamentu, Autoridade do Munisipiu de Manufahi hahu 01 de Abril de 2026 (hahú husi loron Publikasaun SBK no laliu husi tuku 17:00 OTL). Proposta ne’ebé submete liu tempu sei Ia konsidera;
- Konkorrente-sira sei submete proposta ho Sistema Envelope (ida), iha ne’ebe proposta
(TÉKNIKA & FINANSEIRA/PRESU) nian sei submete hamutuk dala ida deit ho modelu
(PROPOSTA ORIJINAL (li & KOPIA (1) + SOFTCOPY PDF (1)
- Kritéria avaliasaun sei aplika preço mais Baixo
- Caução de execução: LA Aplika;
- Autoridade Munisípiu ualkér despezas ne’ebé hasai husi konkorrente sira bá SBK ida ne’e.
Akizasaun Material Eletronik Autoridade M.M