๐
๐๐ญ๐ฎ๐๐๐ซ๐ฅ๐ข๐ฎ ๐๐๐ ๐ฎ๐ง๐๐-๐
๐๐ข๐ซ๐, ๐๐ ๐๐ ๐๐ฎ๐ฅ๐ฅ๐ฎ ๐๐๐๐
Exelรฉnsia Presidente Autoridade Munisipal Manufahi, ๐๐ฎ๐ข๐ฌ ๐๐๐ซ๐ฬง๐๐ฅ ๐๐ ๐๐จ๐ฌ๐ญ๐ ๐๐๐ฏ๐๐ซ๐๐ฌ, hamutuk ho Director Servisu Munisipal Protesaun Sivil no Jestaun Risku Dezastre Naturais (SM-PCJRDN) Akompaรฑa husi Administrador Postu Administrativo Fatuberliu, Director Servisu Munisipal PNDS, Obras Pรบblica, Asaun Social, PDIM no Koordenador Balkaun Uniku Distribui ai-han Emerjensia ba famรญlia vรญtima hosi Dezastre Naturais Erozaun no Inundasaun Iha Posto Administrativo Fatuberliu neโebรฉ mak akontese hafoin udan boโot iha fulan-Maiu loron 10 -15 liuba ho total hamutuk uma kain 44 kompostu hosi Suku 2 mak hanesan Suku Fatukahi, Aldeia Weleti, SP3 Iha famรญlia vรญtima afetadu Inundasaun hamutuk uma kain 21 no Iha Suku Caicasa iha uma kain 23 neโebโe mak Afetadu husi desastre naturais Inundasaun no rai halai.
Iha Distribusaun Ai-han Emerzensia neโe , Excelรชncia Presidente Autoridade Munisipal hateten katak; Apoio sira kompostu hosi Aรญ-han no laos Aรญ-han hodi hatudu katak governo lokal sempre hamutuk ho ita boโot sira iha Kualquer tempo no Governo nafatin Esforsu atu buka Meius oinsa mak bele solusiona ita boโot sira nia Problema, Tamba neโe parte Autoridade Munisรญpal tau ona iha Planu Orsamentu ba Prevensaun nian, Atu nunรฉ antes udan boโot hodi bele Normaliza antes mota ka Be dalan neโebe kada tinan sempre fo Afetadu ba Komunidade, no Ita hein katak Ita nia proposta bele hetan aprovasaun husi Governo Central.
Sorin seluk Lider Masimu Munisรญpiu neโe akresenta tan katak; โLa iha Governu ka estadu ida maka la hanoin diak ba nia povu no Estadu ka Governu neโe iha tanba ita boโot sira hodi tau matan ba nia Povu. Tanba neโe iha loron hirak liu ba ita halo Operasaun ba Animal Ema balun dehan Estadu neโe la hadomi nia Povu, estadu neโe sempre hadomi nia Povu, la iha Desizaun ida mka Governu neโe halo hodi Estraga fali nia Povu Desizaun sira neโe mosu atu Ema hotu bele sente diak neโe ba Ema hotu, hanesan Animal maka ita la tau iha nia Fatin bele Estraga Ema Seluk neโebe maka iha Vontade atu halo Toโos ka Ema seluk neโebe maka iha Vontade atu halo netik buat diak ruma iha nia Kintal ladik tanba neโe maka tetu to hirak neโe hotu ita hodi halo ida neโe. Agradese mos ba Xefi Suku no Administrador Postu ita boโot sira nia Kooperasaun diak tebes, kolabora Servisu sira hotu neโebe maka Governu halo iha Baze, Agradese mos ba Komunidade tomak ita hare katak Durante Operasaun neโe lao Komunidade sira Apoiu no Kopera servisu ho diak la Kestiona makas Maske iha Media Sosial Ema ida rua koalia maibe Hau fiar katak laos Sira maka mai hamutuk ho ita boโot sira iha neโe, no hau Fiar katak La iha Estadu ida maka la hanoin diak ba nia Povu.โ
#HatetenPAM#
“๐๐๐๐ข๐ ๐๐๐
ANUNSIU SELESAUN BA EMPREZA LOKAL SIRA NE’EBE KOMPETE IHA KONKURSU PUBLIKU MUNICIPAL.
Ho anunsio ida ne’e Autoridade Municipiu MANUFAHI bazeia ba artigo 51ยฐ husi Diplima Ministerial No 19/2013, 16 Outubru mai anunsia empreza lokal sira nebe selesionadu tuir prosesu aprovizionamentu PDIM hodi halo konstrusaun obra publika.
๐๐ข๐ง๐๐๐ฅ๐ฎ ๐๐๐๐๐ฎ, ๐๐ ๐๐ฎ๐ง๐ฎ ๐๐๐๐.
Exelรฉnsia Prezidenti Autoridade Munisรญpiu Manufahi, ๐๐ฎ๐ข๐ฌ ๐๐๐ซ๐ฬง๐๐ฅ ๐๐ ๐๐จ๐ฌ๐ญ๐ ๐๐๐ฏ๐๐ซ๐๐ฌ. Akompaรฑa husi Diretor Munisรญpal no Delegasaun Teritoriais ohin halao Vizita Komunitaria iha Suku Mindelu Postu Administrativu Turiscai, hodi halao Dialogu no rona direita Preokupasaun Komunidade nian iha Baze.
Iha Sorumutuk neโe Antes hahu Exelรฉnsia Prezidenti Autoridade Munisรญpiu Manufahi Prezidi Minutu ida hakmatek hodi hasae Homenazen ondra no Gloria ba ita nia Heroi no Heroina Sira hotu Espesialmente ba Familia Enlutada Eis Prezidenti RDTL, Saudozu Dr. Francisco Guterres Lรบ Olo neโebรฉ maka Nai Maromak bolu ona ba hamutuk ho Anju no Santu sira iha Lalehan, Tanba ho Sira nia Sakrefisiu maka ohin loron ida hotu sente Liberdade ida neโe.
Liu husi Sorumutuk neโe mos Lider Masimu Munisรญpiu neโe hateten; “Liu husi Vizita neโebe maka durante neโe ita halao kada suku ho nia Objektivu maka atu hasoru malau hanesan neโe atu ita bele koinese malu diak liu tanba dalabarak ita temin dehan Ita neโe Manufahi maibe dala ruma husi Suku id aba Suku seluk susar tebes ita atu koinese malau, Satan husi Postu ida ba Postu seluk neโe susar liu. Tanba neโe maka ita presiza liu husi atividade sira hanesan neโe para ita bele koinese malu hodi hola parte hanesan famila ida atu nuneโe ita bele iha lina Komunikasaun neโe diak liu hodi hamosu Amizade no Estabilidade hirak neโe hotu ita halo maka Dezenvolvimentu neโe bele lao ho diak. Buat hotu atu lao ho diak maske ita iha hanoin ka mehi mesak diak ba ita nia Suku ka Aldeia maka ita la iha Unidade, La iha Amizade maka buat hotu bele diak, haoin hotu bele diak maibe susar ba ita atu Hahu buat ruma.
Tanba neโe husi Autoridade Munisรญpiu fo Apresiasaun boโot ba Suku Mindelu ho ita Boโot sira nia inisiativa bele konvida ona ami mai iha neโe ita bele hasoru malu diak liu no Ami mos hakarak mai rona direita ita boโot sira nia Difikuldade, Problema ka obsataklu sira neโebรฉ maka durante neโe ita boโot sira hasoru iha emi nia Suku Laran rasik atu nuneโe ita hodi fo hanoin ba malu, La dehan katak remata ita nia sorumutuk ida neโe ami sai ba ami halo kedas Milagre ba Infraestrutura ba Emi lae, Maibe liu husi Ami nia Vizita sira neโe Autoridade Munisรญpiu bele hatene Emi nia Problema kuandu ita lori Problema sira neโe ba iha Munisรญpiu liu husi Konselu Konsultivu Munisรญpal mak Ita nia Administrador Postu sir aka ita nia Xefi Suku sira karik hato buat ruma maka haluhan karik ita bele kompleta malu tanba liu husi Vizita direita hanesan neโe no Ajuda Autoridade karik atu Foti desijaun ruma bele hanoin hetan ona Problema neโebรฉ maka ita boโot sira hasoru Durante neโe hodi bele desidi tuir Preoridade ka Problema neโebรฉ maka ita boโot sira iha no Preoridade sira neโe ita fahe ba Parte 2 mak hanesan; 1 Munisรญpiu bele resolve ho Kapasidade Orsamentu neโebe maka iha. 2 hanesan Estrada, Eletrisidade, Saรบde neโe kompetesia tomak neโe mai husi Nasional. Entaun ida neโebe maka Kompetensia iha Nasiona nian neโe maka ita mai rona hodi hatoโo Relatori ba Nasional hodi bele foti Asaun ruma atu nuneโe bele hatan ba saida maka ita hotu nia hakarak”.
#HatetenPAM#
Ho Prezensa Exelรฉnsia Prezidenti Autoridade nian Komunidade Suku Midelu hatoโo sira nia Preokupasau liu-liu kona ba Estrada โTanba Komunidade Suku Mindelu Mate hanesan mate neโe maka Seidauk maibe Mate Kiโik neโe barak onaโโ, Eletrisidade, Konstrui Fatin Turismu Komunitari, Konstrui Eskola Ensinu Primaria Suku Mindelun Aumenta Profisores ba Eskola sira, husu Atu loke Eskola Sekundari ZeraL 31 de Dezembru 1978 Nicolau Lobatu, husu fatin neโebรฉ sai hanesan Patrimoniu Estadu Atu hari Sede Suku Foun, no Aumenta Komputer Printer ba Suku hodi bele atende Komunidade sira, husu Atu Fasilita Formasaun ba Funsionari suku sira, no Uma bainaka iha Binanai, husu atu hari Sentru Joventudi, oinsa atu tulun Grupu Feto sira ba Ekipamentu makina Suku Ropa, Homan no Soru Tais, Aytu halo Mudansa ba Agrikultura Tradisional ba Agrikultura ba Modernu.
#Kmunidade#
“๐๐๐๐ข๐ ๐๐๐”
๐๐๐ฆ๐ ๐๐๐ซ๐ฌ๐-๐
๐๐ข๐ซ๐ ๐๐ ๐๐ฎ๐งฬ๐ฎ ๐๐๐๐.
Exelรฉnsia Prezidente Autoridade Munisipรกl Manufahi, ๐๐ฎ๐ข๐ฌ ๐๐๐ซ๐ฬง๐๐ฅ ๐๐ ๐๐จ๐ฌ๐ญ๐ ๐๐๐ฏ๐๐ซ๐๐ฌ, Akompaรฑa husi Diretรณr PNDS Munisรญpiu no Xefi Suku Letefoho, Xefi Aldeia Kota-Lala hamutuk ho Lia Nain no Komunidade sira halao Seremonia Lansamentu Kultura Fatuk Dahuluk ba Prozetu PNDS Rehabelitasaun Estrada Rurais (Estrada Betaun) iha Aldeia Kota-Lala Suku Letefoho Postu Administrativu Same.
Iha Seremonia Lansamentu neโe Exelรฉnsia Prezidente Autoridade Munisipรกl hateten; โIha neโe hau hakarak fo hanoin deit ba ita hotu katak Programa neโebe maka husi Estadu mai iha Komunidade neโe hodi ita kolia kona ba Infraestrutura iha buat rua mak hanesan; Ida maka liu husi PDIM no Ida seluk Maka liu husi PNDS nian agora dadauk ita Implementa direita ba komunidade maka Desidi rasik. Atu dehan iha neโe katak ba Prozetu kiโikoan hirak neโebe maka mai iha ita nia Suku ita rasik maka tenki sente ona katak ita mak nain ba Prozetu neโe, Atu nuneโe ita hotu-hotu bele kontrola hodi hare Prozetu neโebe maka iha Liu-liu Autoridade Komunitariu sira, Katus Lia nain sira hotu karik lao ba hare hela, tanba neโe Prozetu komunitariu karik ita nia Badaen sira hadia buat ruma haluhan buat balun husu ita atu fo hanoin ba badaen sira ka Hanesan Fornesedor sira maka Fornese karik material ruma ka Ekipamentus sira husu atu fornese ho didiak hodi Finaliza tuir nia tempu neโebe maka determina ona atu nuneโe Orsamentu neโe la-bele fila ba Kofri Estadu.
Dala ida tan Prozetu komunitariu sira hanesan neโe ita tenki tau iha ita nia Konsiensia tanba Prozetu sira neโe Nain maka ita boโot sira husu ita hotu tau atensaun ba Kolabora servisu hamutuk ho Ekipa PNDS koโordena malu ho di-diak karik iha buat rukm, Atu fo hanoin mos ba Joven sira atu servisu karik kolia ba malu neโe Prozetu komunitariu laos Prozetu kompania mak mai halo maibe Orsamentu neโe ita boโot sira nia Ekipa dunik maka zere osan neโe, karik presiza atu servisu maibe tenki servisu ho Kontribuisaun ho fuan tanba dalan neโe laos ema husi fatin seluk maka Utilija lae neโe ita rasiik maka sei utilija dalan neโe, nafatin sente ita m,aka sai nain ba Obra neโeโ.
#HatetenPAM#
Obra neโe Implementa husi Ekipa PNSD hamutuk ho Komunidade ba Rehabelitasaun Estrada Rurais (Estrada Betaun) Metru 256, Drainazen Metru 15, Moru Satan Rai metro 13, no Box Culver 1 ho Total Orsamentu $. 24,257.00, Kompania neโebe mak sai hanesan Fornesedor hodi Fornese Material (Fabrikadu) maka Kompania HERLINA Unip.Lda no Kompania DARIBINARIA Unip.Lda maka Fornese Mateial (Lokal).
โ๐๐๐๐ข๐ ๐๐๐โ
๐๐๐ฆ๐ ๐๐๐ซ๐ฌ๐-๐
๐๐ข๐ซ๐ ๐๐ ๐๐ฎ๐งฬ๐ฎ ๐๐๐๐.
Exelรฉnsia Prezidente Autoridade Munisipรกl Manufahi , ๐๐ฎ๐ข๐ฌ ๐๐๐ซ๐ฬง๐๐ฅ ๐๐ ๐๐จ๐ฌ๐ญ๐ ๐๐๐ฏ๐๐ซ๐๐ฌ, Akompaรฑa husi Sekretariu Munisรญpal nain 3 Realiza Enkontru Konnselu Konsultivu Munisรญpal hodi Aprezenta no Deskuti mos Agenda Prinsipal 3 ba Membru Konnselu Konsultivu Munisรญpal.
Iha Agenda tolu neโe mak hanesan;
1. Estabelesementu Komisaun Traballu ba Acompaรฑamentu Membru Konsellu Konsultivu Munisipal Periodu 2026-2028.
2. Aprezentasaun ba Konfirmasaun no Fiksasaun Naran Aldeia no Suku Foun iha Postu Administrativu Same.
3. Instrumentus ka Materiais Propriu ba Loron Nasional no Munisรญpal iha Resintu Luak.
Agenda 3 neโe iha Diskusaun forum hodi hakat ba Votasaun Membru konsellu sira fo Votus Afavor 36 Kontra 0 Abstensaun 0.
Iha Sorumutu neโe, Intervensaun Exelรฉnsia Prezidente Autoridade Munisipรกl nian Hateten; โAtividade ida neโe hanesan bain-bain atividade Regular neโebe maka kada Tinan ita realiza dala rua iha Fulan Juรฑu no Dezembru, dalaruma mos ita bele halo Extraordianariu. Atu dehan mos loron ohin ita iha Agenda 3 neโebe maka relevante ba ita, presiza deskuti maibe la taka dalan ka bele hamosu mos hanoin ruma husi membru Konsellu sira bele tau mos hanoin ruma hodi deskuti. Tanba neโe membru Konsellu sira hanesan Xรฉfi suku sira mai atu Defende mos Ezijรฉnsia Povu nian iha baze, fo hanoin Servisu Autoridade nian neโebe maka diak no ladiak durante neโe, tau hanoin hamutuk fo ideias sira neโebe maka inovativu hodi ajuda servisu Autoridade nian atende ba Nesesidade Povu nian. Hau husu ba ita hotu atu Partisipa ho ativu tanba Krรญtika malu neโe buat neโebe maka normal, ita la hirus malu ida, ita mai atu deskuti povu nia vida ka Ezijensia Povu nian, tanba neโe ita hotu bele hato nia hanoin neโebe mak inovativu no Konstrutivu, lalikan tauk atu kritika ka hato Sujestaun ruma iha Sorumutuk ida neโeโ.
#HatetenPAM#
Iha Sorin seluk mos Xefi Suku Kaikasa lamenta ho Atividade neโebe maka Munisรญpiu orienta liu husi Diretor Gestaun Merkadu no Turismu ho ekipa oho Animal neโebe mak husik livre iha Estrada Protokolu sira hodi Preturba Movimentasaun iha Estrada. Tanba neโe nia husu Atu Diretor Gestaun merkadu ho Ekipa atu hare mos iha nia Suku, tanba loron hirak liu ba nia Suku la hetan Ekipa nia atuasaun ba oho animal iha Suku Kaikasa, ida neโe Sente Tristi tebes.
#Hateten Xefi suku Kaikasa#
“๐๐๐๐ข๐ ๐๐๐”
๐๐๐ง๐ฎ๐๐๐ก๐ข, ๐๐ฎ๐๐ซ๐ญ๐-๐๐๐ข๐ซ๐, ๐๐ ๐๐ ๐๐๐ข๐จ ๐๐๐๐
Autoridade Munisipรกl Manufahi hamutuk ho Povu Munisรญpiu Manufahi tomรกk halaโo selebrasaun ba loron Restaรบrasaun Independรฉnsia Repรบblika Demokrรกtika de Timor-Leste (RDTL) ba dala 24ยฐ 20 de Maio 2002 no 20 de Maio 2026 iha Munisรญpiu Manufahi, neโebรฉ halaโo iha Parki Luak Dom Boaventura Same Manufahi.
Serimรณnia selebrasaun Loron Restaรบrasaun Independรฉnsia iha Munisรญpiu Manufahi ๐๐ฑ๐๐ฅรฉ๐ง๐ฌ๐ข๐ Prezidente Autoridade Munisipรกl Manufahi, maka sai hanesan inspectur ba cerimonia hodi hala’o inspesaun parada kontinua lidera 1 (um) minutu de silensiu.
Hafoin Iรงar Bandeira Nasionรกl kontinua rona diskursu husi Sua Exelรฉnsia Prezidente da Repรบblika ๐ท๐. ๐ฝ๐๐ ๐ฬ ๐
๐๐๐๐ ๐ป๐๐๐ก๐ liu husi transmisaun direta iha Kanal Radio Televisaun Timor-Leste (RTTL) iha Tasi Tolu Dรญli.
Iha Serimรณnia Solene neโe Exelรฉnsia Prezidente Autoridade Munisipรกl Manufahi Luis Marรงal da Costa Tavares hatoโo parabens ba Povu Timor-Leste laran tomak no Espesial ba Povu doben Munisรญpiu Manufahi neโebe ohin maske ho klima udan boโot maibe sei nafatin firmi hodi festeza ba loron Komemorasaun Restaรบrasaun Independรฉnsia ba dala 24ยฐ 20 de Maio 2026 ho tema โ๐๐ช๐ฃ๐ฉ๐ค๐จ ๐๐ค๐ฃ๐จ๐ฉ๐ง๐ช๐๐ง๐๐ข๐ค๐จ ๐ช๐ข๐ ๐ฅแตฬ๐ฉ๐ง๐๐ ๐๐๐๐ ๐ซ๐๐ฏ ๐ข๐๐๐จ ๐๐ช๐จ๐ฉ๐, ๐๐ฃ๐๐ก๐ช๐จ๐๐ซ๐ ๐ ๐ง๐๐จ๐๐ก๐๐๐ฃ๐ฉ๐โ.
Lider mรกsimu iha Munisรญpiu Manufahi neโe mos Akresenta katak; Luta naruk neโebรฉ maka ita liu husi luta Avo ๐ท๐๐ ๐ต๐๐๐ฃ๐๐๐ก๐ข๐๐ nian ba rai ida neโe mak ohin loron ita Selebra tinan 24, Ita labele dehan Nasaun ida neโe Joven beibeik no hanesan joven ida karik nia idade 24 ona nia bele hatene buka rasik nia moris ona, Maibe neโe Nasaun ita sei labele kompara ho Ema, ita aprende buat barak Durante tinan 24 ona, tanba neโe liu husi Selebrasaun ida neโe husu ita hotu-hotu fo liman ba malu Mantein Unidade hadomi Rai ida neโe espesialmente Munisรญpiu ida neโe, Tanba Munisรญpiu ida neโebรฉ maka hola parte ba Histรณria ba Nasaun ida neโe nian, hola Parte mos iha Histรณria importante ida neโebe maka bele motiva, bele inspira Erรณi sira hotu neโebรฉ fรณ an ba Rai ida neโe.
Loron ida ohin neโe laos deit Loron atu ita Festeza hamutuk deit, maibe oinsa ita atu koinese malu daik liu tan, Tanba liu husi ita koinese malu mak ita bele hari Unidade neโe metin liu tan.
Atu dehan mos Durante loron ira ba kotuk ita nia famila sira neโebรฉ afeta ba Inundasaun no Erosaun kada suku no Aldeia sira ita hotu hatoโo sintimentu Tristeza ba sira liu husi Autoridade nia vizita ba iha fatin Afetadu sira la ba halo buat barak, la ba halo milagre ba sira maibe ho kbiโit neโebรฉ maka ita iha it aba sente hamutu saida mak ita nia Familia sira sente, ho situasaun sira neโe atu ita bele iha ona hanoin ba Desijaun ruma ita atu foti iha nivel Konselu Munisipรกl ita sura mos ho buat hirak neโe hotu, nuneโe mos Postu no Suku sira atu hoti Problema ruma mai Deskuti iha Munisรญpiu tetu mos ho Situasaun sira neโebรฉ akontese ona tanba iha Preoridade balun neโebe maka importante liu Preoridade sira seluk no Servisu Munisรญpรกl sira presiza halao ona ita boโot sira nia Servisu ho masimu atu servi ho Forsa tomak neโebรฉ maka iha Esforsu hodi Apoiu ita nia Komunidade sira.
Hare malu hanesan Familia atu nuneโe bele fo hanoin ba malu labele sente katak distansi entre diresaun ida ho mdiresaun selu ka fatin ida ho fatin seluk, fo hanoin ba malu hanesan maun alin ka Familia ida iha Munisรญpiu neโe fo liman ba malu kria estabilidade tanba ho estabilidade mak hodi hari Paz, Kuandu iha Paz Dezenvolvimentu sei mai.
Iha Seremonia neโe Partisipa husi Komandante Do Komando PNTL Munisipiu Manufahi Superintendente Xefe Polรญsia ๐๐๐ซ๐๐ฎ๐ฌ ๐๐๐ช๐ฎ๐๐ข๐ซ๐ ๐๐ฎ๐ง๐๐ฌ ๐๐ข๐.๐๐๐, Prezidente Autoridade Municรญpiu Manufahi ๐๐ฎ๐ข๐ฌ ๐๐๐ซ๐ฬง๐๐ฅ ๐๐ ๐๐จ๐ฌ๐ญ๐ ๐๐๐ฏ๐๐ซ๐๐ฌ, Prezidenti AFMADEN Sra, ๐๐๐ข๐ฅ๐ ๐๐ ๐๐จ๐ฌ๐ญ๐ Prezidente CCLN Municรญpiu Manufahi, Sr, , 2ยบ Komandante PNTL Municรญpiu Manufahi Superintendente Asistente Polรญsia ๐๐ง๐ญ๐จ๐ง๐ข๐ง๐ฎ ๐
๐๐ซ๐ง๐๐ง๐๐๐ฌ, Komandante Destakado Postu Naval Betano, veteranu sira, Diretor Delegasaun Teritoriais no Munisipais hotu funsionรกriu pรบbliku iha Autoridade Municรญpiu Manufahi, no komunidade husi suku 8: Letefoho, Babulu, Holarua, Tutuluru, Betanu, Daisua, Grotu no Rotutu.
๐๐๐ฆ๐ ๐๐ฎ๐๐ซ๐ญ๐-๐
๐๐ข๐ซ๐ ๐๐๐๐.
Exelรฉnsia Prezidente Autoridade Munisipรกl Manufahi , ๐๐ฎ๐ข๐ฌ ๐๐๐ซ๐ฬง๐๐ฅ ๐๐ ๐๐จ๐ฌ๐ญ๐ ๐๐๐ฏ๐๐ซ๐๐ฌ, Realiza Enkonteru Konnselu Konsultivu Munisรญpal hodi Pose ba Membru KKM Foun nain 17 no membru Inerente nain 2 iha Salaun Riak Leman Autoridade Munisรญpiu Manufahi Same Kuarta-Feira 2026.
Enkontru neโe Diresaun Planeamentu Aprezenta mos Relatoriu Primeru trimester hodi prepara atu fo deklarasaun jeral kona-ba atividade sira neโebรฉ implementa husi kada Diresaun Servisu Munisรญpal durante fulan tolu Primeriu iha tinan 2026,hahu husi fulan janeiru toโo Marsu.
Objetivu Prinsipรกl husi relatori ne;e maka atu hatoโo informasaun transparante kona-ba implementasau servisu, atu avalia progresu atividade sira, indentifika rejultaddu neโebรฉ atinji ona, Kontribuisaun efetivu ba komunidade, no mos identifika dezafiu sira neโebรฉ mosu durante implementasaun, hodi prepara no mellora hikas iha trimester tuir mai.
Iha Enkonteru Konselu Konsultivu Munisรญpal neโe mos Exelรฉnsia Prezidente Autoridade Munisipรกl hatoโo nia Intervensaun katak; Atividade ida neโe automatikamente ita halo pose ida neโe iha matadalan ka regra administrasaun public nian ba membru Konselu neโebรฉ maka dejignadu ona kada tinan 2 sempre iha Mudansa ba Xefi Suku sira durante sira nia mandatu. Konselu Konsultivu Munisรญpal neโe Orgaun ida neโebรฉ laos Legislativa maibe orgaun asesoria ida atu halo Asesmentu Observasaun, kontribui idea fรณ hanoin konstrutivu sira ba Servisu Munisipal nian, ita sempre halo Diskusaun ita nia agenda kada tinan atividade neโe realiza dala rua. Iha tinan ida neโe ita hahu ho Connselu Consultivu extra-ordinรกriu mak ohin loron halo pose ida neโe.
Atu dehan iha neโe katak Asemblea Munisรญpal neโe reprezenta ejijensia ita nia komunidade sira iha baze, Atividade ida neโe importante tebes atu bele Ajuda servisu Munisรญpal, Autoridade Munisรญpiu hodi halo iha Munisรญpiu kada tinan, tanba neโe ita ejiji malu atu Partisipa iha reoniaun sira hanesan neโe tanba dala barak kuandu, Preoridade sira neโebรฉ mai husi Suku presija kada reprejentante Asemblea atu halo Argumentasaun fo Rajaun tanba saida maka Preoridade sira neโe ita avansa mai, ita lao tinan barak ona orgaun ida neโe ita Ejisti kleur ona maibe seidauk tau ida neโe hanesan asuntu ida importante iha ita nia Prejensa.
Iha tinan hira ba kotu iha Kritika barak ita koko muda Mekanismu tuir Xefi Suku sira Ejiji atu konvite neโe la-bele tau deit iha Maneira de Komunikasaun maibe ejiji konvite tenki toโo ita boโot sira nia fatin ida neโe ejijensia husi ita boโot sira katak ho maneira hanesan neโe ita boโot sira partisipa masimu maibe remata husi neโe ita nia nia Partisipasaun neโe la iha Mudansa nafatin hela.
Atu dehan mos ita la dun tau inportansia ba atividade sira neโe kuandu Asuntu sira hanesan neโe informasaun la toโo ba iha ita boโot sira hodi la konsege fahe iinformasaun neโe toโo iha baje entaun komunidade neโe sei la hatene maneira servisu administrasaun Pรบblik, komunidade neโe bele komprende servisu Administrasaun Publik neโe la Signifika katak ita halo ida neโe para ema labele kritika lae, maibe ita halo ida neโe para komunidade neโe kompriende servisu Administrasaun Pรบblik neโe nia la-laok neโe halo nusa.
Husu ita hotu koko atu hametin Estabilidade liu husi Partidu Politika sira halo debate ruma neโebรฉ maka ho Konsultivu fahe hanoin ba malu tuir politika sa ida maka ita atu halo hodi fo benefisiu ba Munisรญpiu ida neโe, suku sira nebe maka besik malu mantein unidade hodi halo diskusaun liu husi oinsa suku ida neโe atu hasae nia Produtu sira, koko halo kompetisaun ho suku seluk atu nune produtu neโe maka tuir suku ida ho suku seluuk bele faโan ba malu ona hodi hasae kresementu ekonomia uma laran, ita tenki hanoin ona toโo iha neโeba tanba ita kolia Kamra Munisรญoal maka ita la hanoin toโo iha neโeba maka poder ida neโe sei mai saugati deit tanba ita la iha hanoin ida neโebe maka doโok.
๐๐๐๐๐ ๐๐โ๐ โ๐ข๐ ๐ข ๐๐ก๐ โ๐๐ก๐ข-โ๐๐ก๐ข ๐ก๐ข๐ โ๐๐๐ข๐ก๐ข๐ ๐๐๐๐๐ ๐๐-๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐๐ก๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐ , ๐๐ข๐ โ๐๐๐ข๐ก๐ข๐ ๐๐๐๐๐ ๐๐-๐๐๐๐๐ โ๐๐๐๐๐ ๐๐ก๐ข โ๐๐๐๐๐ข ๐๐๐๐ข ๐๐๐๐ก, ๐๐ข๐ โ๐๐๐ข๐ก๐ข๐ ๐๐๐๐๐ ๐๐-๐๐๐๐๐ โ๐๐๐ ๐๐๐๐๐๐๐๐ ๐๐ข๐ ๐๐๐ก๐๐ ๐ธ๐๐ ๐๐๐ โ๐ ๐ธ๐๐ ๐ ๐๐๐ข๐. ๐๐๐๐๐ ๐๐ก๐ ๐โ๐ โ๐๐๐๐๐ ๐๐๐ ๐ก๐ข๐ โ๐๐๐ข๐ก๐ข๐ โ๐๐๐๐๐ ๐ ๐ ๐๐๐ ๐๐๐๐ ๐๐ก๐ ๐๐ก๐ข โ๐๐๐ ๐๐ ๐๐ก๐ ๐๐๐ ๐๐ข๐๐ข, ๐๐๐ ๐ก๐ข ๐๐ ๐ ๐ ๐๐๐ ๐๐๐๐ ๐๐ก๐ ๐๐ก๐ข โ๐๐๐ ๐๐ ๐๐ก๐ ๐๐๐ ๐๐ข๐๐๐ ๐๐๐๐ข, ๐ ๐๐ฃ๐ ๐๐โ๐ ๐๐๐๐ ๐ก๐๐๐๐ ๐๐๐๐ฃ๐๐ ๐ข ๐๐๐๐ฃ๐๐ ๐ข ๐๐๐๐ฃ๐๐ ๐ข ๐๐๐ ๐๐โ๐ ๐๐๐๐ ๐ ๐๐ฃ๐ ๐๐๐๐๐ ๐๐ข๐๐๐ ๐ฬ๐๐๐ข ๐๐๐๐ข๐๐โ๐ ๐โ๐ ๐๐ก๐ โ๐๐ก๐ข ๐๐๐ ๐๐๐๐๐ .
Iha Sorumutu neโe partisipasaun masimu husi Sekretaris nain 3, Diretor Munisรญpal no Delegasaun Teritoriais,Apa Turiscai, Alas, Same, no Membru Konselu Konsultivu Munisรญpal Manufahi tomak no Reprezentates Partidus Politikus sira, no Konfisoens Relijiojus sira.
“๐๐๐๐ข๐ ๐๐๐”
๐๐ ๐๐๐๐๐ ๐๐๐๐
Enkortu Dรกhuluk Ne’e ho Objetivu atu Hametin Ko’operasaun, Promove Hanoin Kritiku no Kontribui ba Dezenvolvimentu Sosial no Edukativu Iha Rejiaun.
Iha Sorumutu ne’e Liu husi Intervensaun Exelensia Prezidenti Autoridade Munisipal Manufahi, ๐๐ฎ๐ข๐ฌ ๐๐๐ซ๐ฬง๐๐ฅ ๐๐ ๐๐จ๐ฌ๐ญ๐ ๐๐๐ฏ๐๐ซ๐๐ฌ husu ba manufahi oan hotu atu tau Disiplina, Pontualidade no Responsabilidade sai fator Importante liu.
“Husu ba Ita hotu iha ne’e hanesan Manufahi oan hotu buat ida ne’ebe mak ita seidauk realija masimu ne’e maka Disipilia ida ne’e buat ida ne’ebe susar ita atu halo.
Tanba ne’e husu ba ita hotu-hotu hahu ohin ba oin ita halo Mudansa ba buat sira ki’ikoan hanesan ne’e Disiplina, Pontualidade, no Responsabilidade sira hotu, la-bele hein dehan ita asumi lai knar ruma mak ita foin iha Disiplina ou hau iha tia knar ruma mak hau foin iha Responsabilidade lae, Responsabilidade ne’e mai iha ita ida-idak nia kabas ho todan ne’ebe mak la hanesan Disiplina mai iha ita nia vida lor-loron nian ho Responsabilidade ne’ebe mak la hanesan maibe ida ne’e ita tenki halo.
Tanba sa ita tenki kolia ida ne’e tanba buat ne’ebe ki’ik mak ita la tau atensaun ida ne’e mak susar ba ita, ho ida ne’e mak ita tau importansia ba buat sira hanesan ne’e molok ita hakat ba buat bo’ot sira seluk.
Atu dehan mos iha ne’e Inisiativa ida ne’e sei la akontese kwandu ita la iha Unidade, la iha Boa Vontade, la iha Onestidade, ohin loron ita hamutuk iha ne’e la Reprejenta Partidu kor Keta-ketak maibe ita Reprejenta Povu Manufahi, Reprejenta Ejijensia Povu nian, hau fiar katak laos tanba ita ida-idak nia Interese.
Inportansia mai ita hotu iha loron ida ohin ho nia Objektivu prinsipal maka Manufahi Avansa tan Pasu ida ba Povu ida ne’e, ita la bele tau Prekupasaun orsida se mak atu kaer Asosiasaun ida ne’e, ba se deit mak kaer asosiasaun ida ne’e Konsite deit katak Ne’e Manufahi Oan no nia mak sei Reprezenta Matenek oan hotu”.
Iha prosรฉsu kandidatura matenek Manufahi-oan sira, aprezenta pakote uniku, no hetan tomade de pose ba Estrutura AIM hodi hala’o knaar tuir mandatu estututo AIM durante tinan 3.
Estrutura Asosiasaun intelelektual Manufahi kompostu konsellu administrasaun AIM, Presidente ๐๐๐๐ฅ๐ข๐ญ๐จ ๐๐ขฬ๐ญ๐จ๐ซ ๐๐ ๐๐จ๐ฌ๐ญ๐, vice ๐๐ซ๐ข๐ฌ๐ญ๐จ๐ฏ๐ฬ๐จ ๐๐๐ง๐๐ก๐๐ฌ, sekretaria ๐
๐ข๐ฅ๐จ๐ฆ๐๐ง๐ ๐๐ ๐๐จ๐ฌ๐ญ๐ ๐๐ฎ๐ง๐๐ฌ.
konsellu Fiskal AIM, Presidente ๐๐ง๐จ๐๐ฬ๐ง๐๐ข๐จ ๐๐๐ฏ๐ข๐๐ซ, vise ๐๐ฎ๐๐๐ฌ ๐๐ข๐๐ข๐ซ๐ no sekretariu ๐๐๐ญ๐ฎ๐ซ๐ง๐ข๐ง๐จ ๐๐๐ ๐ง๐จ.
Konsellu Juridiku AIM, Presidente ๐๐ฎ๐ ๐ฎ๐ฌ๐ญ๐จ ๐.๐๐จ๐ฌ ๐๐๐ข๐ฌ, Vise ๐๐๐ฌ๐ช๐ฎ๐๐ฅ๐ ๐๐๐ซ๐ญ๐ข๐ง๐ฌ, ๐ง๐จ ๐ฌ๐๐ค๐ซ๐๐ญ๐ฬ๐ซ๐ข๐จ ๐๐๐ณ๐๐ซ๐ข๐จ ๐๐ ๐๐จ๐ฌ๐ญ๐ ๐๐ข๐ฅ๐ฆ๐๐ง.
hafoin tomade de posse Presidente Administrasaun AIM ๐๐๐๐ฅ๐ข๐ญ๐จ ๐๐ขฬ๐ญ๐จ๐ซ ๐๐ ๐๐จ๐ฌ๐ญ๐ promete katak, estrutura ida ne’e nu’udar Manufahi oan sei asume responsabilidade hala’o knaar tuir estatutu haruka, hodi akomula Matenek Manufahi-oan sira hodi kontribui ba dezenvolvimentu Manufahi nian, la iha interese grupu famรญlia no partidu.