๐…๐€๐Œ๐ˆ๐‹๐ˆ๐€ ๐€๐…๐„๐“๐€๐ƒ๐” ๐”๐Œ๐€ ๐Š๐€๐ˆ๐ ๐Ÿ’๐Ÿ’ ๐ˆ๐‡๐€ ๐…๐€๐“๐”๐๐„๐‘๐‹๐ˆ๐” ๐‡๐„๐“๐€๐ ๐€๐๐Ž๐ˆ๐” ๐€๐ˆ-๐‡๐€๐ ๐„๐Œ๐„๐‘๐™๐„๐๐’๐ˆ๐€ ๐‡๐”๐’๐ˆ ๐€๐”๐“๐Ž๐‘๐ˆ๐ƒ๐€๐ƒ๐„ ๐Œ๐”๐๐ˆ๐’๐ˆฬ๐๐ˆ๐”.

7 July 2026

๐…๐š๐ญ๐ฎ๐›๐ž๐ซ๐ฅ๐ข๐ฎ ๐’๐ž๐ ๐ฎ๐ง๐๐š-๐…๐ž๐ข๐ซ๐š, ๐ŸŽ๐Ÿ” ๐๐ž ๐‰๐ฎ๐ฅ๐ฅ๐ฎ ๐Ÿ๐ŸŽ๐Ÿ๐Ÿ”
Exelรฉnsia Presidente Autoridade Munisipal Manufahi, ๐‹๐ฎ๐ข๐ฌ ๐Œ๐š๐ซ๐œฬง๐š๐ฅ ๐๐š ๐‚๐จ๐ฌ๐ญ๐š ๐“๐š๐ฏ๐š๐ซ๐ž๐ฌ, hamutuk ho Director Servisu Munisipal Protesaun Sivil no Jestaun Risku Dezastre Naturais (SM-PCJRDN) Akompaรฑa husi Administrador Postu Administrativo Fatuberliu, Director Servisu Munisipal PNDS, Obras Pรบblica, Asaun Social, PDIM no Koordenador Balkaun Uniku Distribui ai-han Emerjensia ba famรญlia vรญtima hosi Dezastre Naturais Erozaun no Inundasaun Iha Posto Administrativo Fatuberliu neโ€™ebรฉ mak akontese hafoin udan boโ€™ot iha fulan-Maiu loron 10 -15 liuba ho total hamutuk uma kain 44 kompostu hosi Suku 2 mak hanesan Suku Fatukahi, Aldeia Weleti, SP3 Iha famรญlia vรญtima afetadu Inundasaun hamutuk uma kain 21 no Iha Suku Caicasa iha uma kain 23 neโ€™ebโ€e mak Afetadu husi desastre naturais Inundasaun no rai halai.
Iha Distribusaun Ai-han Emerzensia neโ€™e , Excelรชncia Presidente Autoridade Munisipal hateten katak; Apoio sira kompostu hosi Aรญ-han no laos Aรญ-han hodi hatudu katak governo lokal sempre hamutuk ho ita boโ€™ot sira iha Kualquer tempo no Governo nafatin Esforsu atu buka Meius oinsa mak bele solusiona ita boโ€™ot sira nia Problema, Tamba neโ€™e parte Autoridade Munisรญpal tau ona iha Planu Orsamentu ba Prevensaun nian, Atu nunรฉ antes udan boโ€™ot hodi bele Normaliza antes mota ka Be dalan neโ€™ebe kada tinan sempre fo Afetadu ba Komunidade, no Ita hein katak Ita nia proposta bele hetan aprovasaun husi Governo Central.
Sorin seluk Lider Masimu Munisรญpiu neโ€™e akresenta tan katak; โ€œLa iha Governu ka estadu ida maka la hanoin diak ba nia povu no Estadu ka Governu neโ€™e iha tanba ita boโ€™ot sira hodi tau matan ba nia Povu. Tanba neโ€™e iha loron hirak liu ba ita halo Operasaun ba Animal Ema balun dehan Estadu neโ€™e la hadomi nia Povu, estadu neโ€™e sempre hadomi nia Povu, la iha Desizaun ida mka Governu neโ€™e halo hodi Estraga fali nia Povu Desizaun sira neโ€™e mosu atu Ema hotu bele sente diak neโ€™e ba Ema hotu, hanesan Animal maka ita la tau iha nia Fatin bele Estraga Ema Seluk neโ€™ebe maka iha Vontade atu halo Toโ€™os ka Ema seluk neโ€™ebe maka iha Vontade atu halo netik buat diak ruma iha nia Kintal ladik tanba neโ€™e maka tetu to hirak neโ€™e hotu ita hodi halo ida neโ€™e. Agradese mos ba Xefi Suku no Administrador Postu ita boโ€™ot sira nia Kooperasaun diak tebes, kolabora Servisu sira hotu neโ€™ebe maka Governu halo iha Baze, Agradese mos ba Komunidade tomak ita hare katak Durante Operasaun neโ€™e lao Komunidade sira Apoiu no Kopera servisu ho diak la Kestiona makas Maske iha Media Sosial Ema ida rua koalia maibe Hau fiar katak laos Sira maka mai hamutuk ho ita boโ€™ot sira iha neโ€™e, no hau Fiar katak La iha Estadu ida maka la hanoin diak ba nia Povu.โ€ #HatetenPAM#
“๐Œ๐ž๐๐ข๐š ๐๐€๐Œ
ANUNSIU SELESAUN BA EMPREZA LOKAL SIRA NE’EBE KOMPETE IHA KONKURSU PUBLIKU MUNICIPAL.
Ho anunsio ida ne’e Autoridade Municipiu MANUFAHI bazeia ba artigo 51ยฐ husi Diplima Ministerial No 19/2013, 16 Outubru mai anunsia empreza lokal sira nebe selesionadu tuir prosesu aprovizionamentu PDIM hodi halo konstrusaun obra publika.
๐Œ๐ข๐ง๐๐ž๐ฅ๐ฎ ๐’๐š๐›๐๐ฎ, ๐Ÿ๐Ÿ• ๐‰๐ฎ๐ง๐ฎ ๐Ÿ๐ŸŽ๐Ÿ๐Ÿ”.
Exelรฉnsia Prezidenti Autoridade Munisรญpiu Manufahi, ๐‹๐ฎ๐ข๐ฌ ๐Œ๐š๐ซ๐œฬง๐š๐ฅ ๐๐š ๐‚๐จ๐ฌ๐ญ๐š ๐“๐š๐ฏ๐š๐ซ๐ž๐ฌ. Akompaรฑa husi Diretor Munisรญpal no Delegasaun Teritoriais ohin halao Vizita Komunitaria iha Suku Mindelu Postu Administrativu Turiscai, hodi halao Dialogu no rona direita Preokupasaun Komunidade nian iha Baze.
Iha Sorumutuk neโ€™e Antes hahu Exelรฉnsia Prezidenti Autoridade Munisรญpiu Manufahi Prezidi Minutu ida hakmatek hodi hasae Homenazen ondra no Gloria ba ita nia Heroi no Heroina Sira hotu Espesialmente ba Familia Enlutada Eis Prezidenti RDTL, Saudozu Dr. Francisco Guterres Lรบ Olo neโ€™ebรฉ maka Nai Maromak bolu ona ba hamutuk ho Anju no Santu sira iha Lalehan, Tanba ho Sira nia Sakrefisiu maka ohin loron ida hotu sente Liberdade ida neโ€™e.
Liu husi Sorumutuk neโ€™e mos Lider Masimu Munisรญpiu neโ€™e hateten; “Liu husi Vizita neโ€™ebe maka durante neโ€™e ita halao kada suku ho nia Objektivu maka atu hasoru malau hanesan neโ€™e atu ita bele koinese malu diak liu tanba dalabarak ita temin dehan Ita neโ€™e Manufahi maibe dala ruma husi Suku id aba Suku seluk susar tebes ita atu koinese malau, Satan husi Postu ida ba Postu seluk neโ€™e susar liu. Tanba neโ€™e maka ita presiza liu husi atividade sira hanesan neโ€™e para ita bele koinese malu hodi hola parte hanesan famila ida atu nuneโ€™e ita bele iha lina Komunikasaun neโ€™e diak liu hodi hamosu Amizade no Estabilidade hirak neโ€™e hotu ita halo maka Dezenvolvimentu neโ€™e bele lao ho diak. Buat hotu atu lao ho diak maske ita iha hanoin ka mehi mesak diak ba ita nia Suku ka Aldeia maka ita la iha Unidade, La iha Amizade maka buat hotu bele diak, haoin hotu bele diak maibe susar ba ita atu Hahu buat ruma.
Tanba neโ€™e husi Autoridade Munisรญpiu fo Apresiasaun boโ€™ot ba Suku Mindelu ho ita Boโ€™ot sira nia inisiativa bele konvida ona ami mai iha neโ€™e ita bele hasoru malu diak liu no Ami mos hakarak mai rona direita ita boโ€™ot sira nia Difikuldade, Problema ka obsataklu sira neโ€™ebรฉ maka durante neโ€™e ita boโ€™ot sira hasoru iha emi nia Suku Laran rasik atu nuneโ€™e ita hodi fo hanoin ba malu, La dehan katak remata ita nia sorumutuk ida neโ€™e ami sai ba ami halo kedas Milagre ba Infraestrutura ba Emi lae, Maibe liu husi Ami nia Vizita sira neโ€™e Autoridade Munisรญpiu bele hatene Emi nia Problema kuandu ita lori Problema sira neโ€™e ba iha Munisรญpiu liu husi Konselu Konsultivu Munisรญpal mak Ita nia Administrador Postu sir aka ita nia Xefi Suku sira karik hato buat ruma maka haluhan karik ita bele kompleta malu tanba liu husi Vizita direita hanesan neโ€™e no Ajuda Autoridade karik atu Foti desijaun ruma bele hanoin hetan ona Problema neโ€™ebรฉ maka ita boโ€™ot sira hasoru Durante neโ€™e hodi bele desidi tuir Preoridade ka Problema neโ€™ebรฉ maka ita boโ€™ot sira iha no Preoridade sira neโ€™e ita fahe ba Parte 2 mak hanesan; 1 Munisรญpiu bele resolve ho Kapasidade Orsamentu neโ€™ebe maka iha. 2 hanesan Estrada, Eletrisidade, Saรบde neโ€™e kompetesia tomak neโ€™e mai husi Nasional. Entaun ida neโ€™ebe maka Kompetensia iha Nasiona nian neโ€™e maka ita mai rona hodi hatoโ€™o Relatori ba Nasional hodi bele foti Asaun ruma atu nuneโ€™e bele hatan ba saida maka ita hotu nia hakarak”.#HatetenPAM#
Ho Prezensa Exelรฉnsia Prezidenti Autoridade nian Komunidade Suku Midelu hatoโ€™o sira nia Preokupasau liu-liu kona ba Estrada โ€œTanba Komunidade Suku Mindelu Mate hanesan mate neโ€™e maka Seidauk maibe Mate Kiโ€™ik neโ€™e barak onaโ€™โ€™, Eletrisidade, Konstrui Fatin Turismu Komunitari, Konstrui Eskola Ensinu Primaria Suku Mindelun Aumenta Profisores ba Eskola sira, husu Atu loke Eskola Sekundari ZeraL 31 de Dezembru 1978 Nicolau Lobatu, husu fatin neโ€™ebรฉ sai hanesan Patrimoniu Estadu Atu hari Sede Suku Foun, no Aumenta Komputer Printer ba Suku hodi bele atende Komunidade sira, husu Atu Fasilita Formasaun ba Funsionari suku sira, no Uma bainaka iha Binanai, husu atu hari Sentru Joventudi, oinsa atu tulun Grupu Feto sira ba Ekipamentu makina Suku Ropa, Homan no Soru Tais, Aytu halo Mudansa ba Agrikultura Tradisional ba Agrikultura ba Modernu.#Kmunidade#
“๐Œ๐ž๐๐ข๐š ๐๐€๐Œ”
๐’๐š๐ฆ๐ž ๐“๐ž๐ซ๐ฌ๐š-๐…๐ž๐ข๐ซ๐š ๐Ÿ‘๐ŸŽ ๐‰๐ฎ๐งฬƒ๐ฎ ๐Ÿ๐ŸŽ๐Ÿ๐Ÿ”.
Exelรฉnsia Prezidente Autoridade Munisipรกl Manufahi, ๐‹๐ฎ๐ข๐ฌ ๐Œ๐š๐ซ๐œฬง๐š๐ฅ ๐๐š ๐‚๐จ๐ฌ๐ญ๐š ๐“๐š๐ฏ๐š๐ซ๐ž๐ฌ, Akompaรฑa husi Diretรณr PNDS Munisรญpiu no Xefi Suku Letefoho, Xefi Aldeia Kota-Lala hamutuk ho Lia Nain no Komunidade sira halao Seremonia Lansamentu Kultura Fatuk Dahuluk ba Prozetu PNDS Rehabelitasaun Estrada Rurais (Estrada Betaun) iha Aldeia Kota-Lala Suku Letefoho Postu Administrativu Same.
Iha Seremonia Lansamentu neโ€™e Exelรฉnsia Prezidente Autoridade Munisipรกl hateten; โ€œIha neโ€™e hau hakarak fo hanoin deit ba ita hotu katak Programa neโ€™ebe maka husi Estadu mai iha Komunidade neโ€™e hodi ita kolia kona ba Infraestrutura iha buat rua mak hanesan; Ida maka liu husi PDIM no Ida seluk Maka liu husi PNDS nian agora dadauk ita Implementa direita ba komunidade maka Desidi rasik. Atu dehan iha neโ€™e katak ba Prozetu kiโ€™ikoan hirak neโ€™ebe maka mai iha ita nia Suku ita rasik maka tenki sente ona katak ita mak nain ba Prozetu neโ€™e, Atu nuneโ€™e ita hotu-hotu bele kontrola hodi hare Prozetu neโ€™ebe maka iha Liu-liu Autoridade Komunitariu sira, Katus Lia nain sira hotu karik lao ba hare hela, tanba neโ€™e Prozetu komunitariu karik ita nia Badaen sira hadia buat ruma haluhan buat balun husu ita atu fo hanoin ba badaen sira ka Hanesan Fornesedor sira maka Fornese karik material ruma ka Ekipamentus sira husu atu fornese ho didiak hodi Finaliza tuir nia tempu neโ€™ebe maka determina ona atu nuneโ€™e Orsamentu neโ€™e la-bele fila ba Kofri Estadu.
Dala ida tan Prozetu komunitariu sira hanesan neโ€™e ita tenki tau iha ita nia Konsiensia tanba Prozetu sira neโ€™e Nain maka ita boโ€™ot sira husu ita hotu tau atensaun ba Kolabora servisu hamutuk ho Ekipa PNDS koโ€™ordena malu ho di-diak karik iha buat rukm, Atu fo hanoin mos ba Joven sira atu servisu karik kolia ba malu neโ€™e Prozetu komunitariu laos Prozetu kompania mak mai halo maibe Orsamentu neโ€™e ita boโ€™ot sira nia Ekipa dunik maka zere osan neโ€™e, karik presiza atu servisu maibe tenki servisu ho Kontribuisaun ho fuan tanba dalan neโ€™e laos ema husi fatin seluk maka Utilija lae neโ€™e ita rasiik maka sei utilija dalan neโ€™e, nafatin sente ita m,aka sai nain ba Obra neโ€™eโ€.#HatetenPAM#
Obra neโ€™e Implementa husi Ekipa PNSD hamutuk ho Komunidade ba Rehabelitasaun Estrada Rurais (Estrada Betaun) Metru 256, Drainazen Metru 15, Moru Satan Rai metro 13, no Box Culver 1 ho Total Orsamentu $. 24,257.00, Kompania neโ€™ebe mak sai hanesan Fornesedor hodi Fornese Material (Fabrikadu) maka Kompania HERLINA Unip.Lda no Kompania DARIBINARIA Unip.Lda maka Fornese Mateial (Lokal).
โ€œ๐Œ๐ž๐๐ข๐š ๐๐€๐Œโ€
๐’๐š๐ฆ๐ž ๐“๐ž๐ซ๐ฌ๐š-๐…๐ž๐ข๐ซ๐š ๐Ÿ‘๐ŸŽ ๐‰๐ฎ๐งฬƒ๐ฎ ๐Ÿ๐ŸŽ๐Ÿ๐Ÿ”.
Exelรฉnsia Prezidente Autoridade Munisipรกl Manufahi , ๐‹๐ฎ๐ข๐ฌ ๐Œ๐š๐ซ๐œฬง๐š๐ฅ ๐๐š ๐‚๐จ๐ฌ๐ญ๐š ๐“๐š๐ฏ๐š๐ซ๐ž๐ฌ, Akompaรฑa husi Sekretariu Munisรญpal nain 3 Realiza Enkontru Konnselu Konsultivu Munisรญpal hodi Aprezenta no Deskuti mos Agenda Prinsipal 3 ba Membru Konnselu Konsultivu Munisรญpal.
Iha Agenda tolu neโ€™e mak hanesan;
1. Estabelesementu Komisaun Traballu ba Acompaรฑamentu Membru Konsellu Konsultivu Munisipal Periodu 2026-2028.
2. Aprezentasaun ba Konfirmasaun no Fiksasaun Naran Aldeia no Suku Foun iha Postu Administrativu Same.
3. Instrumentus ka Materiais Propriu ba Loron Nasional no Munisรญpal iha Resintu Luak.
Agenda 3 neโ€™e iha Diskusaun forum hodi hakat ba Votasaun Membru konsellu sira fo Votus Afavor 36 Kontra 0 Abstensaun 0.
Iha Sorumutu neโ€™e, Intervensaun Exelรฉnsia Prezidente Autoridade Munisipรกl nian Hateten; โ€œAtividade ida neโ€™e hanesan bain-bain atividade Regular neโ€™ebe maka kada Tinan ita realiza dala rua iha Fulan Juรฑu no Dezembru, dalaruma mos ita bele halo Extraordianariu. Atu dehan mos loron ohin ita iha Agenda 3 neโ€™ebe maka relevante ba ita, presiza deskuti maibe la taka dalan ka bele hamosu mos hanoin ruma husi membru Konsellu sira bele tau mos hanoin ruma hodi deskuti. Tanba neโ€™e membru Konsellu sira hanesan Xรฉfi suku sira mai atu Defende mos Ezijรฉnsia Povu nian iha baze, fo hanoin Servisu Autoridade nian neโ€™ebe maka diak no ladiak durante neโ€™e, tau hanoin hamutuk fo ideias sira neโ€™ebe maka inovativu hodi ajuda servisu Autoridade nian atende ba Nesesidade Povu nian. Hau husu ba ita hotu atu Partisipa ho ativu tanba Krรญtika malu neโ€™e buat neโ€™ebe maka normal, ita la hirus malu ida, ita mai atu deskuti povu nia vida ka Ezijensia Povu nian, tanba neโ€™e ita hotu bele hato nia hanoin neโ€™ebe mak inovativu no Konstrutivu, lalikan tauk atu kritika ka hato Sujestaun ruma iha Sorumutuk ida neโ€™eโ€.#HatetenPAM#
Iha Sorin seluk mos Xefi Suku Kaikasa lamenta ho Atividade neโ€™ebe maka Munisรญpiu orienta liu husi Diretor Gestaun Merkadu no Turismu ho ekipa oho Animal neโ€™ebe mak husik livre iha Estrada Protokolu sira hodi Preturba Movimentasaun iha Estrada. Tanba neโ€™e nia husu Atu Diretor Gestaun merkadu ho Ekipa atu hare mos iha nia Suku, tanba loron hirak liu ba nia Suku la hetan Ekipa nia atuasaun ba oho animal iha Suku Kaikasa, ida neโ€™e Sente Tristi tebes.#Hateten Xefi suku Kaikasa#
“๐Œ๐ž๐๐ข๐š ๐๐€๐Œ”
๐Œ๐š๐ง๐ฎ๐Ÿ๐š๐ก๐ข, ๐Š๐ฎ๐š๐ซ๐ญ๐š-๐Ÿ๐ž๐ข๐ซ๐š, ๐Ÿ๐ŸŽ ๐๐ž ๐Œ๐š๐ข๐จ ๐Ÿ๐ŸŽ๐Ÿ๐Ÿ”
Autoridade Munisipรกl Manufahi hamutuk ho Povu Munisรญpiu Manufahi tomรกk halaโ€™o selebrasaun ba loron Restaรบrasaun Independรฉnsia Repรบblika Demokrรกtika de Timor-Leste (RDTL) ba dala 24ยฐ 20 de Maio 2002 no 20 de Maio 2026 iha Munisรญpiu Manufahi, neโ€™ebรฉ halaโ€™o iha Parki Luak Dom Boaventura Same Manufahi.
Serimรณnia selebrasaun Loron Restaรบrasaun Independรฉnsia iha Munisรญpiu Manufahi ๐„๐ฑ๐ž๐ฅรฉ๐ง๐ฌ๐ข๐š Prezidente Autoridade Munisipรกl Manufahi, maka sai hanesan inspectur ba cerimonia hodi hala’o inspesaun parada kontinua lidera 1 (um) minutu de silensiu.
Hafoin Iรงar Bandeira Nasionรกl kontinua rona diskursu husi Sua Exelรฉnsia Prezidente da Repรบblika ๐ท๐‘Ÿ. ๐ฝ๐‘œ๐‘ ๐‘’ฬ ๐‘…๐‘Ž๐‘š๐‘œ๐‘  ๐ป๐‘œ๐‘Ÿ๐‘ก๐‘Ž liu husi transmisaun direta iha Kanal Radio Televisaun Timor-Leste (RTTL) iha Tasi Tolu Dรญli.
Iha Serimรณnia Solene neโ€™e Exelรฉnsia Prezidente Autoridade Munisipรกl Manufahi Luis Marรงal da Costa Tavares hatoโ€™o parabens ba Povu Timor-Leste laran tomak no Espesial ba Povu doben Munisรญpiu Manufahi neโ€™ebe ohin maske ho klima udan boโ€™ot maibe sei nafatin firmi hodi festeza ba loron Komemorasaun Restaรบrasaun Independรฉnsia ba dala 24ยฐ 20 de Maio 2026 ho tema โ€œ๐™Ÿ๐™ช๐™ฃ๐™ฉ๐™ค๐™จ ๐™˜๐™ค๐™ฃ๐™จ๐™ฉ๐™ง๐™ช๐™ž๐™ง๐™š๐™ข๐™ค๐™จ ๐™ช๐™ข๐™– ๐™ฅแตƒฬ๐™ฉ๐™ง๐™ž๐™– ๐™˜๐™–๐™™๐™– ๐™ซ๐™š๐™ฏ ๐™ข๐™–๐™ž๐™จ ๐™Ÿ๐™ช๐™จ๐™ฉ๐™–, ๐™ž๐™ฃ๐™˜๐™ก๐™ช๐™จ๐™ž๐™ซ๐™– ๐™š ๐™ง๐™š๐™จ๐™ž๐™ก๐™ž๐™š๐™ฃ๐™ฉ๐™šโ€.
Lider mรกsimu iha Munisรญpiu Manufahi neโ€™e mos Akresenta katak; Luta naruk neโ€™ebรฉ maka ita liu husi luta Avo ๐ท๐‘œ๐‘š ๐ต๐‘œ๐‘Ž๐‘ฃ๐‘’๐‘›๐‘ก๐‘ข๐‘Ÿ๐‘Ž nian ba rai ida neโ€™e mak ohin loron ita Selebra tinan 24, Ita labele dehan Nasaun ida neโ€™e Joven beibeik no hanesan joven ida karik nia idade 24 ona nia bele hatene buka rasik nia moris ona, Maibe neโ€™e Nasaun ita sei labele kompara ho Ema, ita aprende buat barak Durante tinan 24 ona, tanba neโ€™e liu husi Selebrasaun ida neโ€™e husu ita hotu-hotu fo liman ba malu Mantein Unidade hadomi Rai ida neโ€™e espesialmente Munisรญpiu ida neโ€™e, Tanba Munisรญpiu ida neโ€™ebรฉ maka hola parte ba Histรณria ba Nasaun ida neโ€™e nian, hola Parte mos iha Histรณria importante ida neโ€™ebe maka bele motiva, bele inspira Erรณi sira hotu neโ€™ebรฉ fรณ an ba Rai ida neโ€™e.
Loron ida ohin neโ€™e laos deit Loron atu ita Festeza hamutuk deit, maibe oinsa ita atu koinese malu daik liu tan, Tanba liu husi ita koinese malu mak ita bele hari Unidade neโ€™e metin liu tan.
Atu dehan mos Durante loron ira ba kotuk ita nia famila sira neโ€™ebรฉ afeta ba Inundasaun no Erosaun kada suku no Aldeia sira ita hotu hatoโ€™o sintimentu Tristeza ba sira liu husi Autoridade nia vizita ba iha fatin Afetadu sira la ba halo buat barak, la ba halo milagre ba sira maibe ho kbiโ€™it neโ€™ebรฉ maka ita iha it aba sente hamutu saida mak ita nia Familia sira sente, ho situasaun sira neโ€™e atu ita bele iha ona hanoin ba Desijaun ruma ita atu foti iha nivel Konselu Munisipรกl ita sura mos ho buat hirak neโ€™e hotu, nuneโ€™e mos Postu no Suku sira atu hoti Problema ruma mai Deskuti iha Munisรญpiu tetu mos ho Situasaun sira neโ€™ebรฉ akontese ona tanba iha Preoridade balun neโ€™ebe maka importante liu Preoridade sira seluk no Servisu Munisรญpรกl sira presiza halao ona ita boโ€™ot sira nia Servisu ho masimu atu servi ho Forsa tomak neโ€™ebรฉ maka iha Esforsu hodi Apoiu ita nia Komunidade sira.
Hare malu hanesan Familia atu nuneโ€™e bele fo hanoin ba malu labele sente katak distansi entre diresaun ida ho mdiresaun selu ka fatin ida ho fatin seluk, fo hanoin ba malu hanesan maun alin ka Familia ida iha Munisรญpiu neโ€™e fo liman ba malu kria estabilidade tanba ho estabilidade mak hodi hari Paz, Kuandu iha Paz Dezenvolvimentu sei mai.
Iha Seremonia neโ€™e Partisipa husi Komandante Do Komando PNTL Munisipiu Manufahi Superintendente Xefe Polรญsia ๐Œ๐š๐ซ๐œ๐ฎ๐ฌ ๐’๐ž๐ช๐ฎ๐ž๐ข๐ซ๐š ๐๐ฎ๐ง๐ž๐ฌ ๐‹๐ข๐œ.๐‚๐’๐‡, Prezidente Autoridade Municรญpiu Manufahi ๐‹๐ฎ๐ข๐ฌ ๐Œ๐š๐ซ๐œฬง๐š๐ฅ ๐๐š ๐‚๐จ๐ฌ๐ญ๐š ๐“๐š๐ฏ๐š๐ซ๐ž๐ฌ, Prezidenti AFMADEN Sra, ๐‹๐ž๐ข๐ฅ๐š ๐๐š ๐‚๐จ๐ฌ๐ญ๐š Prezidente CCLN Municรญpiu Manufahi, Sr, , 2ยบ Komandante PNTL Municรญpiu Manufahi Superintendente Asistente Polรญsia ๐€๐ง๐ญ๐จ๐ง๐ข๐ง๐ฎ ๐…๐ž๐ซ๐ง๐š๐ง๐๐ž๐ฌ, Komandante Destakado Postu Naval Betano, veteranu sira, Diretor Delegasaun Teritoriais no Munisipais hotu funsionรกriu pรบbliku iha Autoridade Municรญpiu Manufahi, no komunidade husi suku 8: Letefoho, Babulu, Holarua, Tutuluru, Betanu, Daisua, Grotu no Rotutu.
๐’๐š๐ฆ๐ž ๐Š๐ฎ๐š๐ซ๐ญ๐š-๐…๐ž๐ข๐ซ๐š ๐Ÿ๐ŸŽ๐Ÿ๐Ÿ”.
Exelรฉnsia Prezidente Autoridade Munisipรกl Manufahi , ๐‹๐ฎ๐ข๐ฌ ๐Œ๐š๐ซ๐œฬง๐š๐ฅ ๐๐š ๐‚๐จ๐ฌ๐ญ๐š ๐“๐š๐ฏ๐š๐ซ๐ž๐ฌ, Realiza Enkonteru Konnselu Konsultivu Munisรญpal hodi Pose ba Membru KKM Foun nain 17 no membru Inerente nain 2 iha Salaun Riak Leman Autoridade Munisรญpiu Manufahi Same Kuarta-Feira 2026.
Enkontru neโ€™e Diresaun Planeamentu Aprezenta mos Relatoriu Primeru trimester hodi prepara atu fo deklarasaun jeral kona-ba atividade sira neโ€™ebรฉ implementa husi kada Diresaun Servisu Munisรญpal durante fulan tolu Primeriu iha tinan 2026,hahu husi fulan janeiru toโ€™o Marsu.
Objetivu Prinsipรกl husi relatori ne;e maka atu hatoโ€™o informasaun transparante kona-ba implementasau servisu, atu avalia progresu atividade sira, indentifika rejultaddu neโ€™ebรฉ atinji ona, Kontribuisaun efetivu ba komunidade, no mos identifika dezafiu sira neโ€™ebรฉ mosu durante implementasaun, hodi prepara no mellora hikas iha trimester tuir mai.
Iha Enkonteru Konselu Konsultivu Munisรญpal neโ€™e mos Exelรฉnsia Prezidente Autoridade Munisipรกl hatoโ€™o nia Intervensaun katak; Atividade ida neโ€™e automatikamente ita halo pose ida neโ€™e iha matadalan ka regra administrasaun public nian ba membru Konselu neโ€™ebรฉ maka dejignadu ona kada tinan 2 sempre iha Mudansa ba Xefi Suku sira durante sira nia mandatu. Konselu Konsultivu Munisรญpal neโ€™e Orgaun ida neโ€™ebรฉ laos Legislativa maibe orgaun asesoria ida atu halo Asesmentu Observasaun, kontribui idea fรณ hanoin konstrutivu sira ba Servisu Munisipal nian, ita sempre halo Diskusaun ita nia agenda kada tinan atividade neโ€™e realiza dala rua. Iha tinan ida neโ€™e ita hahu ho Connselu Consultivu extra-ordinรกriu mak ohin loron halo pose ida neโ€™e.
Atu dehan iha neโ€™e katak Asemblea Munisรญpal neโ€™e reprezenta ejijensia ita nia komunidade sira iha baze, Atividade ida neโ€™e importante tebes atu bele Ajuda servisu Munisรญpal, Autoridade Munisรญpiu hodi halo iha Munisรญpiu kada tinan, tanba neโ€™e ita ejiji malu atu Partisipa iha reoniaun sira hanesan neโ€™e tanba dala barak kuandu, Preoridade sira neโ€™ebรฉ mai husi Suku presija kada reprejentante Asemblea atu halo Argumentasaun fo Rajaun tanba saida maka Preoridade sira neโ€™e ita avansa mai, ita lao tinan barak ona orgaun ida neโ€™e ita Ejisti kleur ona maibe seidauk tau ida neโ€™e hanesan asuntu ida importante iha ita nia Prejensa.
Iha tinan hira ba kotu iha Kritika barak ita koko muda Mekanismu tuir Xefi Suku sira Ejiji atu konvite neโ€™e la-bele tau deit iha Maneira de Komunikasaun maibe ejiji konvite tenki toโ€™o ita boโ€™ot sira nia fatin ida neโ€™e ejijensia husi ita boโ€™ot sira katak ho maneira hanesan neโ€™e ita boโ€™ot sira partisipa masimu maibe remata husi neโ€™e ita nia nia Partisipasaun neโ€™e la iha Mudansa nafatin hela.
Atu dehan mos ita la dun tau inportansia ba atividade sira neโ€™e kuandu Asuntu sira hanesan neโ€™e informasaun la toโ€™o ba iha ita boโ€™ot sira hodi la konsege fahe iinformasaun neโ€™e toโ€™o iha baje entaun komunidade neโ€™e sei la hatene maneira servisu administrasaun Pรบblik, komunidade neโ€™e bele komprende servisu Administrasaun Publik neโ€™e la Signifika katak ita halo ida neโ€™e para ema labele kritika lae, maibe ita halo ida neโ€™e para komunidade neโ€™e kompriende servisu Administrasaun Pรบblik neโ€™e nia la-laok neโ€™e halo nusa.
Husu ita hotu koko atu hametin Estabilidade liu husi Partidu Politika sira halo debate ruma neโ€™ebรฉ maka ho Konsultivu fahe hanoin ba malu tuir politika sa ida maka ita atu halo hodi fo benefisiu ba Munisรญpiu ida neโ€™e, suku sira nebe maka besik malu mantein unidade hodi halo diskusaun liu husi oinsa suku ida neโ€™e atu hasae nia Produtu sira, koko halo kompetisaun ho suku seluk atu nune produtu neโ€™e maka tuir suku ida ho suku seluuk bele faโ€™an ba malu ona hodi hasae kresementu ekonomia uma laran, ita tenki hanoin ona toโ€™o iha neโ€™eba tanba ita kolia Kamra Munisรญoal maka ita la hanoin toโ€™o iha neโ€™eba maka poder ida neโ€™e sei mai saugati deit tanba ita la iha hanoin ida neโ€™ebe maka doโ€™ok.
๐‘‡๐‘Ž๐‘›๐‘๐‘Ž ๐‘›๐‘’โ€™๐‘’ โ„Ž๐‘ข๐‘ ๐‘ข ๐‘–๐‘ก๐‘Ž โ„Ž๐‘œ๐‘ก๐‘ข-โ„Ž๐‘œ๐‘ก๐‘ข ๐‘ก๐‘ข๐‘Ÿ โ„Ž๐‘Ž๐‘š๐‘ข๐‘ก๐‘ข๐‘˜ ๐‘˜๐‘Ž๐‘Ÿ๐‘–๐‘˜ ๐‘™๐‘Ž-๐‘™๐‘–๐‘˜๐‘Ž๐‘› ๐‘˜๐‘œ๐‘™๐‘–๐‘Ž ๐‘ƒ๐‘œ๐‘™๐‘–๐‘ก๐‘–๐‘˜๐‘Ž ๐‘‘๐‘’๐‘š๐‘Ž๐‘–๐‘ , ๐‘‡๐‘ข๐‘Ÿ โ„Ž๐‘Ž๐‘š๐‘ข๐‘ก๐‘ข๐‘˜ ๐‘˜๐‘Ž๐‘Ÿ๐‘–๐‘˜ ๐‘™๐‘Ž-๐‘™๐‘–๐‘˜๐‘Ž๐‘› โ„Ž๐‘Ž๐‘›๐‘œ๐‘–๐‘› ๐‘Ž๐‘ก๐‘ข โ„Ž๐‘Ž๐‘š๐‘œ๐‘›๐‘ข ๐‘š๐‘Ž๐‘™๐‘ข ๐‘‘๐‘’๐‘–๐‘ก, ๐‘‡๐‘ข๐‘Ÿ โ„Ž๐‘Ž๐‘š๐‘ข๐‘ก๐‘ข๐‘˜ ๐‘˜๐‘Ž๐‘Ÿ๐‘–๐‘˜ ๐‘™๐‘Ž-๐‘™๐‘–๐‘˜๐‘Ž๐‘› โ„Ž๐‘Ž๐‘™๐‘œ ๐‘˜๐‘œ๐‘š๐‘๐‘Ž๐‘Ÿ๐‘Ž๐‘ ๐‘Ž๐‘ข๐‘› ๐‘’๐‘›๐‘ก๐‘Ÿ๐‘’ ๐ธ๐‘š๐‘Ž ๐‘–๐‘‘๐‘Ž โ„Ž๐‘œ ๐ธ๐‘š๐‘Ž ๐‘ ๐‘’๐‘™๐‘ข๐‘˜. ๐‘€๐‘Ž๐‘–๐‘๐‘’ ๐‘–๐‘ก๐‘Ž ๐‘–โ„Ž๐‘Ž โ„Ž๐‘Ž๐‘›๐‘œ๐‘–๐‘› ๐‘œ๐‘›๐‘Ž ๐‘ก๐‘ข๐‘Ÿ โ„Ž๐‘Ž๐‘š๐‘ข๐‘ก๐‘ข๐‘˜ โ„Ž๐‘Ž๐‘›๐‘œ๐‘–๐‘› ๐‘ ๐‘Ž ๐‘–๐‘‘๐‘Ž ๐‘š๐‘Ž๐‘˜๐‘Ž ๐‘–๐‘ก๐‘Ž ๐‘Ž๐‘ก๐‘ข โ„Ž๐‘Ž๐‘™๐‘œ ๐‘๐‘Ž ๐‘–๐‘ก๐‘Ž ๐‘›๐‘–๐‘Ž ๐‘†๐‘ข๐‘˜๐‘ข, ๐‘ƒ๐‘œ๐‘ ๐‘ก๐‘ข ๐‘›๐‘œ ๐‘ ๐‘Ž ๐‘–๐‘‘๐‘Ž ๐‘š๐‘Ž๐‘˜๐‘Ž ๐‘–๐‘ก๐‘Ž ๐‘Ž๐‘ก๐‘ข โ„Ž๐‘Ž๐‘™๐‘œ ๐‘๐‘Ž ๐‘–๐‘ก๐‘Ž ๐‘›๐‘–๐‘Ž ๐‘€๐‘ข๐‘›๐‘–๐‘ ๐‘–๐‘๐‘–๐‘ข, ๐‘ ๐‘Ž๐‘ฃ๐‘’ ๐‘›๐‘’โ€™๐‘’ ๐‘š๐‘Ž๐‘˜๐‘Ž ๐‘ก๐‘’๐‘›๐‘˜๐‘– ๐‘†๐‘’๐‘Ÿ๐‘ฃ๐‘–๐‘ ๐‘ข ๐‘†๐‘’๐‘Ÿ๐‘ฃ๐‘–๐‘ ๐‘ข ๐‘†๐‘’๐‘Ÿ๐‘ฃ๐‘–๐‘ ๐‘ข ๐‘–๐‘‘๐‘Ž ๐‘›๐‘’โ€™๐‘’ ๐‘š๐‘Ž๐‘˜๐‘Ž ๐‘ ๐‘Ž๐‘ฃ๐‘’ ๐‘‡๐‘Ž๐‘›๐‘๐‘Ž ๐‘€๐‘ข๐‘›๐‘–๐‘ ๐‘–ฬ๐‘๐‘–๐‘ข ๐‘€๐‘Ž๐‘›๐‘ข๐‘“๐‘Žโ„Ž๐‘– ๐‘–โ„Ž๐‘Ž ๐‘–๐‘ก๐‘Ž โ„Ž๐‘œ๐‘ก๐‘ข ๐‘›๐‘–๐‘Ž ๐‘˜๐‘Ž๐‘๐‘Ž๐‘ .
Iha Sorumutu neโ€™e partisipasaun masimu husi Sekretaris nain 3, Diretor Munisรญpal no Delegasaun Teritoriais,Apa Turiscai, Alas, Same, no Membru Konselu Konsultivu Munisรญpal Manufahi tomak no Reprezentates Partidus Politikus sira, no Konfisoens Relijiojus sira.
“๐Œ๐ž๐๐ข๐š ๐๐€๐Œ”

๐Ÿ๐Ÿ ๐€๐๐‘๐ˆ๐‹ ๐Ÿ๐ŸŽ๐Ÿ๐Ÿ”

Enkortu Dรกhuluk Ne’e ho Objetivu atu Hametin Ko’operasaun, Promove Hanoin Kritiku no Kontribui ba Dezenvolvimentu Sosial no Edukativu Iha Rejiaun.
Iha Sorumutu ne’e Liu husi Intervensaun Exelensia Prezidenti Autoridade Munisipal Manufahi, ๐‹๐ฎ๐ข๐ฌ ๐Œ๐š๐ซ๐œฬง๐š๐ฅ ๐๐š ๐‚๐จ๐ฌ๐ญ๐š ๐“๐š๐ฏ๐š๐ซ๐ž๐ฌ husu ba manufahi oan hotu atu tau Disiplina, Pontualidade no Responsabilidade sai fator Importante liu.
“Husu ba Ita hotu iha ne’e hanesan Manufahi oan hotu buat ida ne’ebe mak ita seidauk realija masimu ne’e maka Disipilia ida ne’e buat ida ne’ebe susar ita atu halo.
Tanba ne’e husu ba ita hotu-hotu hahu ohin ba oin ita halo Mudansa ba buat sira ki’ikoan hanesan ne’e Disiplina, Pontualidade, no Responsabilidade sira hotu, la-bele hein dehan ita asumi lai knar ruma mak ita foin iha Disiplina ou hau iha tia knar ruma mak hau foin iha Responsabilidade lae, Responsabilidade ne’e mai iha ita ida-idak nia kabas ho todan ne’ebe mak la hanesan Disiplina mai iha ita nia vida lor-loron nian ho Responsabilidade ne’ebe mak la hanesan maibe ida ne’e ita tenki halo.
Tanba sa ita tenki kolia ida ne’e tanba buat ne’ebe ki’ik mak ita la tau atensaun ida ne’e mak susar ba ita, ho ida ne’e mak ita tau importansia ba buat sira hanesan ne’e molok ita hakat ba buat bo’ot sira seluk.
Atu dehan mos iha ne’e Inisiativa ida ne’e sei la akontese kwandu ita la iha Unidade, la iha Boa Vontade, la iha Onestidade, ohin loron ita hamutuk iha ne’e la Reprejenta Partidu kor Keta-ketak maibe ita Reprejenta Povu Manufahi, Reprejenta Ejijensia Povu nian, hau fiar katak laos tanba ita ida-idak nia Interese.
Inportansia mai ita hotu iha loron ida ohin ho nia Objektivu prinsipal maka Manufahi Avansa tan Pasu ida ba Povu ida ne’e, ita la bele tau Prekupasaun orsida se mak atu kaer Asosiasaun ida ne’e, ba se deit mak kaer asosiasaun ida ne’e Konsite deit katak Ne’e Manufahi Oan no nia mak sei Reprezenta Matenek oan hotu”.
Iha prosรฉsu kandidatura matenek Manufahi-oan sira, aprezenta pakote uniku, no hetan tomade de pose ba Estrutura AIM hodi hala’o knaar tuir mandatu estututo AIM durante tinan 3.
Estrutura Asosiasaun intelelektual Manufahi kompostu konsellu administrasaun AIM, Presidente ๐€๐›๐ž๐ฅ๐ข๐ญ๐จ ๐•๐ขฬ๐ญ๐จ๐ซ ๐๐š ๐‚๐จ๐ฌ๐ญ๐š, vice ๐‚๐ซ๐ข๐ฌ๐ญ๐จ๐ฏ๐šฬƒ๐จ ๐’๐š๐ง๐œ๐ก๐ž๐ฌ, sekretaria ๐…๐ข๐ฅ๐จ๐ฆ๐ž๐ง๐š ๐๐š ๐‚๐จ๐ฌ๐ญ๐š ๐๐ฎ๐ง๐ž๐ฌ.
konsellu Fiskal AIM, Presidente ๐ˆ๐ง๐จ๐œ๐žฬ‚๐ง๐œ๐ข๐จ ๐—๐š๐ฏ๐ข๐ž๐ซ, vise ๐‹๐ฎ๐œ๐š๐ฌ ๐•๐ข๐ž๐ข๐ซ๐š no sekretariu ๐’๐š๐ญ๐ฎ๐ซ๐ง๐ข๐ง๐จ ๐Œ๐š๐ ๐ง๐จ.
Konsellu Juridiku AIM, Presidente ๐€๐ฎ๐ ๐ฎ๐ฌ๐ญ๐จ ๐Œ.๐๐จ๐ฌ ๐‘๐ž๐ข๐ฌ, Vise ๐๐š๐ฌ๐ช๐ฎ๐ž๐ฅ๐š ๐Œ๐š๐ซ๐ญ๐ข๐ง๐ฌ, ๐ง๐จ ๐ฌ๐ž๐ค๐ซ๐ž๐ญ๐šฬ๐ซ๐ข๐จ ๐‹๐ž๐ณ๐š๐ซ๐ข๐จ ๐๐š ๐‚๐จ๐ฌ๐ญ๐š ๐“๐ข๐ฅ๐ฆ๐š๐ง.
hafoin tomade de posse Presidente Administrasaun AIM ๐€๐›๐ž๐ฅ๐ข๐ญ๐จ ๐•๐ขฬ๐ญ๐จ๐ซ ๐๐š ๐‚๐จ๐ฌ๐ญ๐š promete katak, estrutura ida ne’e nu’udar Manufahi oan sei asume responsabilidade hala’o knaar tuir estatutu haruka, hodi akomula Matenek Manufahi-oan sira hodi kontribui ba dezenvolvimentu Manufahi nian, la iha interese grupu famรญlia no partidu.

ยฉ 2026 Autoridade Munisipiu Manufahi