Relatorio Aktividade Annual 2025

  • Postado em : Feb 26, 2026 17:03 pm 3 weeks atrás

Direcção Serviço Municipal de PROTESAUN CIVIL

GESTÃO RISCO DE DESASTRE NATURAIS NATURAIS

Relatorio Aktividade Annual 2025

Ho respeito no konsiderasaun a’as,

Haktuir ba asuntu temi iha leten, iha biban ida ne’e, Diresaun Servisu Municipal Protesaun Civil no Jestaun Risku Desastre (SM-PCJRDN), hato’o ba Sua Excelencia Presidente, implementasaun aktividade annual hosi diresaun nian ne’ebe mak hahu hosi fulan Janeiru to’o Dezembru tinan fiskal 2025.

Diresaun Servisu Municipal Protesaun Civil no Jestaun Risku Dezastre Naturais (SM-PCJRDN) halao ninia aktividade hotu bazeia ba Drekretu Lei nu.84/2023, 23 Novembru, Diploma Ministeria 85/2023, 29 Dezembru, artigu 50 – 52.

Aktividade annual nian ne’ebe mak  realiza ona hanesan temi iha kraik:

  1. Atendimentu ba vitima desastre naturais liu hosi apoiu emerjensia hanesan ai-han no laos ai-han(family kits);
  2. Aktividade seluk (adisional) vestuario (visita) ba centru commercial, indutria no fatin estasaun fa’an mina iha Postu Administrativu Turiskai ba Suku Manumera no Caimauk, Postu Administrativu Alas ba Suku Dotik, Umaberloik no Tahuben no Postu Administrativu Fatuberliu ba Suku Clakuk, Caicasa no Fatucahi.
  3. Aktividade identifikasaun area risku ba desastre naturais hanesan rai halao, erosaun, ameasa hosi ahi iha tempu bailoron, rai monu, anin bo’ot, ai-tohar, be’e maran no inundasaun iha Postu Administrativu Alas, ba Suku Dotic, Umaberloik no Tahubein, Postu Administrativu Turiskai ba Suku Caimauk, Manumera, Bermana, Liurai no Matorek no Posto Administrativu Fatuberliu ba Suku Bubususu, Fahinehan no Clakuk.
  4. Aktividade socializasaun halao iha Postu Administrativu Alas ba iha Suku Dotik no Suku Aituha no Postu Administrativu Tursikai ba iha Suku Orana. Iha Postu Administrativu Alas, Suku Dotik, Aldeia Weberek halao mos aktividade prevensaun liu hosi kuda ai-oan iha area risku rai halai besik Estrada ninin.

Diresaun Servisu Municipal Protesaun Civil no Gestaun Risku Desastre Naturais iha mos linha kordenasaun ne’ebe diak ho Autoridade Protesaun Civil (APC), Servisu Municipal Agrikultura, Pekuaria no Floresta (SM-APF),  Servisu Municipal Jestaun Merkadu no Turismo (SM-GMT) no Servisu Municipal Obras Publika (SM-OP), Servisu Municipal Agua, Saneamentu no Ambiente (SEMASA), Servisu Municipal Asaun Social (SM-AS), Servisu Delegasaun Territorial MSSI/CSSI no Parceiru sira hanesan CVTL filial Same.

Mak ne’e deit relatorio implementasaun aktividade annual tinan fiscal 2025 nian hosi ami, ba Sua Excelencia Presidente nia  atensaun no apoiu, lahaluha hato’o obrigadu wain.

  1. Introdusaun

Servisu Municipal Protesaun Civil no Gestaun Risku Desastre Naturais hanesan parte integrante ida hosi Servisu Municipal sira ne’ebe mak existe iha Autoridade Municipal ninia okos haktuir ba kompetencia no dominio ne’ebe atribui ona liu hosi Dekretu Lei número 84/2023 Estatuto ba Autoridade Municipal nomos Diploma Ministerial Número 85/2023(artigu 50 – 52).

Diresaun Servisu Municipal Protesaun Civil no Gesatun Risku Desastre Naturais (DSM-PCGRDN) halao ninia kna’ar no servisu hodi tulun Autoridade Municipal ba asuntu desastre naturais no protesaun civil nian nunemos halo koordenasaun ne’ebe diak ho parte seluk ne’ebe relevante iha area desastre nian hanesan Autoridade Protesaun Civil (APC), Diresaun Servisu Municipais sira no delegasaun territorial, Autoridade Posto Administrativu, Lideransa Komunitaria no Sociedade Civil sira.

  1. Aktividade Ne’ebe Mak Implementa
  1. Socorro no Apoio Emergencia

Hahu hosi inisiu fulan Janeiru to’o fulan Dezembru tinan 2025, Diresaun Servisu Municipal Protesaun Civil no Jestaun Risku Desastre, halao ona atendimentu emergencia (fo’o apoio emergencia) ba familia vitima ba desastre naturais ho total hamutuk 89 xefe familias ho tipu desastre mak hanesan anin sobu, ahi han, rai halai no inundasaun.

Apoio Emergencia mak sasan sira hanesan ai-han no laos ai-han (food item no nonfood item)

Akontesimentu iha area kobertura:

  • Postu Administrativu Same hamutuk 57 xefe familias,
  • Postu Administrativu Alas hamutuk  15 xefe familias,
  • Postu Administrativu Fatuberliu hamutuk 13 xefe familias,
  • Postu Administrativu Turiskai hamutuk 4 xefe familias.

Hosi akontesimentu ida ne’e, kazu desastre naturais ne’ebe afeta ba komunidade sira iha baze. Tipu desastre ne’ebe mak predominante akotense maioria mak tipu desastre inundasaun, tuir fali mak tipu anin, ahi no rai halai.

Table of emergency aids for victims of natural disaster from January to December, 2025

No Postu Administrativu Tipu

Desastre

Total

 Chefe Familia

Observasaun
1 Same  Anin Sobu no Inundasaun, ahi han 57 XF Iha Postu Same, maioria tipu desastre predominante hosi anin 22, inundasaun 26 no ahi han 9
2 Alas Anin Sobu no inundasaun  15 XF Iha Postu Alas, anin sobu 1, ahi han 3  inundasaun 11
3 Fatuberliu Ahi 13 XF Iha Postu Fatuberliu, ahi han 1 no inundasaun 8 no anin 4
4 Turiskai Rai halai 4 XF Iha Postu Turiskai, rai halai 3 no ahi han 1
 

TOTAL

 

89 XF

  1. Aktividade Vestuariu

Aktividade vestuariu (visita) ba fatin estasaun fa’an mina, kios, lojas, fatin produsaun industria kik sira no oficina/bengkel sira ho objetivu atu fahe informasaun ba sira oinsa mak bele iha konesimentu baziku ba prevensaun incendiu no oinsa bele instala equipamentu extintores iha sira ninia fatin.

Aktividade ne’e halao iha Postu Administrativu Turiskai, kobre ba suku 2(rua) hanesan suku Caimauk no Manumera ho total 18 lojas, iha Posto Administrativu Fatuberliu ba iha suku Clakuk, Fatucahi no Caikasa ho total 22 lojas no iha Postu Administrativu Alas, ba iha suku Dotik, Umaberloik no Tahu bein ho total 18 lojas.

Aktividade ida ne’e realiza hamutuk ho APC Municipiu Manufahi no Servisu Municipal Jestaun Merkadu no Turismo.

Observasaun: notak katak sedauk iha konesimentu hosi vendedores sira ligadu ho utilizasaun extintores no ida ne’e presija tebes haklean liu tan informasaun no konesimentu ba komunidade sira oinsa mak bele halo instalasaun ba equipamentu protesaun civil nian liliu instalasaun equipamentu extintores iha sira ninia fatin negocio sira mak hanesan loja, kios, benkel, karpintaria no restorantes sira.

  1. Aktividade Identifikasaun Area Risku

Aktividade  identifikasaun area risku ba desastre naturais hanesan rai halai, erosaun, ameasa hosi ahi han rai iha tempu bailoron, rai monu, anin bo’ot, ai-tohar, be’e maran , inundasaun. Aktividade ne’e ho objetivu atu foti dadus hodi sai hanesan sasukat oinsa mak bele halo planu aktividade ne’ebe diak liu ba iha prevensaun no mitigasaun liu hosi kuda ai-oan, konstrusaun infrastrutura bazika sira ne’ebe seguru hosi risku natural sira. Aktividade identifikasaun ne’e halao iha Postu Administrativu Alas, kobre ba suku 3 (tolu) mak hanesan; suku Dotic, Umaberloik, no Tahuben. Postu Administrativu Turiskai halo iha suku Caimauk, Manumera, Bermana, Liurai no Matorek no iha Postu Administrativu Fatuberliu halo iha suku Bubususu.

Tipu risku desastre naturais sira mak hanesan; inundasaun mak dominante, ahi han rai, kauza hosi anin no rai halai menus. Liga ho inundasaun, lideransa komunitaria no komunidade enjeral sujere atu parte obras publika bele tun hodi verifika no halo planu oinsa bele konstroi barajen hodi bele satan be’e mota ne’ebe tama no husu mos ba parte agrikultura atu bele planeia oinsa bele konsidera planu ruma tamba impaktu hosi inundasaun hamosu estragus ba sira ninia plantasaun ai-han no animal hakiak sira.

Liga ho risku ba rai halai, presija tebes kuda ai-oan sira ne’ebe mak bele asegura rai no prevene erosaun no ba risku bee maran presija kuda ai-oan sira neebe mak bele garante rai ninia uminidade no hakiak bee.

Ho nune, tuir observasaun iha terenu, presija tebes muda konstume sira liu hosi fahe informasaun no halao aktividade prevensaun no mitigasaun sira.  Equipa konjunta ba halo identifikasaun kompostu hosi SM-PCJRDN, APC, Obras Publika, Floresta no hetan apoiu hosi lideransa komunitaria sira.

  1. Aktividade Socializasaun

Iha tinan fiscal 2025, Servisu Municipal Protesaun Civil no Jestaun Risku Dezastre Naturais halao ona aktividade dezeminasaun informasaun ba komunidade sira iha area rurais ligadu ho prevensaun no mitigasaun ba risku dezastre naturais no oinsa mak bele adapta modelu DRR/RRD (disaster risk reduction / redusaun risku dezastre) iha komunidade nia let.

Aktrividade dezeminasaun ida ne’e halo ona iha; Posto Administrativu Alas ba Suku Dotik no Suku Aituha ho total partisipantes mak 134 pessoas (kompostu hosi mane 89 pessoas no feto 45 pessoas) no iha Posto Administrativu Turiskai ba iha Suku Orana ho total partisipantes 66 pessoas (kompostu hosi mane 40 pessoas no feto 26 pessoas).

Aktividade socialiazasaun ne’e lao hamutuk ho diresaun servisu municipais no delegasaun territoriais nomos parceiru hanesan CVTL filial Same.

Objetivu hosi aktividade socializasaun ida ne’e mak atu habelar informasaun ba to’o iha komunidade sira oinsa mak bele hases a’an hosi risku dezastre naturais sira no oinsa mak bele kontribui ba asaun redusaun risku dezastre naturais hanesan kuda ai-oan iha rai sir ne’ebe mak risku a’as ba erosaun, protesaun no konservasaun ba ai-horis sira no oinsa mak bele hatoman a’an atu labele sunu rai arbiru iha tempu bailoron.

  1. Mitigasaun

Servisu Municipal Protesaun Civil no Jestaun Risku Dezastre Naturais liu hosi kordenasaun servisu hamutuk ho Diresaun Agrikultura, Pekuaria no Floresta implementa ona aktividade kuda ai-oan iha Weberek, suku Dotik, Postu Administrativu Alas ba iha area ne’ebe risku rai halai afeta ba Estrada asesu ba iha aldeia Weberek. Tipu ai-oan neebe kuda mak hanesan; ai mahoni 20, ai caplon 10, au oan 10 no ai kiar 10.

Tuir halo aktividade kuda ai-oan iha Same, Ermeti : Ai caplon 25 , ai kasi 10, ai teka pilipina 2  ho total hamutuk ai oan  37.  Ai –oan sira ne’e equipa SM-PCJRDN koordena ho parte Floresta hodi bele foti iha biberus central Betano.

Aktividade mitigasaun ne’e sei kontinua hodi kuda ba iha fatin risku sira bainhira iha ona dadus sira konaba area ne’ebe mak risku ba rai halai no bee maran.

Pie chart of total natural disaster affected in each sub-district / Desastre Naturais afeta iha kada Postu Administrativu

No Sub-district Total of  natural disaster
1 Same 57
2 Alas 15
3 Fatuberliu 13
4 Turiskai 4

Graphic line of natural disaster predominant in each sub-district / Grafiku desastre natural dominante iha kada Postu Administrativu

No Sub-district Type of Disaster
Tropical Hurricane (anin) Landslide / rai halai Flood / inundasaun Fire / Ahi han
1 Same 22 0 26 9
2 Turiskai 0 3 0 1
3 Alas 1 0 11 3
4 Fatuberliu 4 0 8 1

© 2026 Autoridade Munisipiu Manufahi