๐๐ข๐ง๐๐๐ฅ๐ฎ ๐๐๐๐๐ฎ, ๐๐ ๐๐ฎ๐ง๐ฎ ๐๐๐๐.
Exelรฉnsia Prezidenti Autoridade Munisรญpiu Manufahi, ๐๐ฎ๐ข๐ฌ ๐๐๐ซ๐ฬง๐๐ฅ ๐๐ ๐๐จ๐ฌ๐ญ๐ ๐๐๐ฏ๐๐ซ๐๐ฌ. Akompaรฑa husi Diretor Munisรญpal no Delegasaun Teritoriais ohin halao Vizita Komunitaria iha Suku Mindelu Postu Administrativu Turiscai, hodi halao Dialogu no rona direita Preokupasaun Komunidade nian iha Baze.
Iha Sorumutuk neโe Antes hahu Exelรฉnsia Prezidenti Autoridade Munisรญpiu Manufahi Prezidi Minutu ida hakmatek hodi hasae Homenazen ondra no Gloria ba ita nia Heroi no Heroina Sira hotu Espesialmente ba Familia Enlutada Eis Prezidenti RDTL, Saudozu Dr. Francisco Guterres Lรบ Olo neโebรฉ maka Nai Maromak bolu ona ba hamutuk ho Anju no Santu sira iha Lalehan, Tanba ho Sira nia Sakrefisiu maka ohin loron ida hotu sente Liberdade ida neโe.
Liu husi Sorumutuk neโe mos Lider Masimu Munisรญpiu neโe hateten; “Liu husi Vizita neโebe maka durante neโe ita halao kada suku ho nia Objektivu maka atu hasoru malau hanesan neโe atu ita bele koinese malu diak liu tanba dalabarak ita temin dehan Ita neโe Manufahi maibe dala ruma husi Suku id aba Suku seluk susar tebes ita atu koinese malau, Satan husi Postu ida ba Postu seluk neโe susar liu. Tanba neโe maka ita presiza liu husi atividade sira hanesan neโe para ita bele koinese malu hodi hola parte hanesan famila ida atu nuneโe ita bele iha lina Komunikasaun neโe diak liu hodi hamosu Amizade no Estabilidade hirak neโe hotu ita halo maka Dezenvolvimentu neโe bele lao ho diak. Buat hotu atu lao ho diak maske ita iha hanoin ka mehi mesak diak ba ita nia Suku ka Aldeia maka ita la iha Unidade, La iha Amizade maka buat hotu bele diak, haoin hotu bele diak maibe susar ba ita atu Hahu buat ruma.
Tanba neโe husi Autoridade Munisรญpiu fo Apresiasaun boโot ba Suku Mindelu ho ita Boโot sira nia inisiativa bele konvida ona ami mai iha neโe ita bele hasoru malu diak liu no Ami mos hakarak mai rona direita ita boโot sira nia Difikuldade, Problema ka obsataklu sira neโebรฉ maka durante neโe ita boโot sira hasoru iha emi nia Suku Laran rasik atu nuneโe ita hodi fo hanoin ba malu, La dehan katak remata ita nia sorumutuk ida neโe ami sai ba ami halo kedas Milagre ba Infraestrutura ba Emi lae, Maibe liu husi Ami nia Vizita sira neโe Autoridade Munisรญpiu bele hatene Emi nia Problema kuandu ita lori Problema sira neโe ba iha Munisรญpiu liu husi Konselu Konsultivu Munisรญpal mak Ita nia Administrador Postu sir aka ita nia Xefi Suku sira karik hato buat ruma maka haluhan karik ita bele kompleta malu tanba liu husi Vizita direita hanesan neโe no Ajuda Autoridade karik atu Foti desijaun ruma bele hanoin hetan ona Problema neโebรฉ maka ita boโot sira hasoru Durante neโe hodi bele desidi tuir Preoridade ka Problema neโebรฉ maka ita boโot sira iha no Preoridade sira neโe ita fahe ba Parte 2 mak hanesan; 1 Munisรญpiu bele resolve ho Kapasidade Orsamentu neโebe maka iha. 2 hanesan Estrada, Eletrisidade, Saรบde neโe kompetesia tomak neโe mai husi Nasional. Entaun ida neโebe maka Kompetensia iha Nasiona nian neโe maka ita mai rona hodi hatoโo Relatori ba Nasional hodi bele foti Asaun ruma atu nuneโe bele hatan ba saida maka ita hotu nia hakarak”.#HatetenPAM#
Ho Prezensa Exelรฉnsia Prezidenti Autoridade nian Komunidade Suku Midelu hatoโo sira nia Preokupasau liu-liu kona ba Estrada โTanba Komunidade Suku Mindelu Mate hanesan mate neโe maka Seidauk maibe Mate Kiโik neโe barak onaโโ, Eletrisidade, Konstrui Fatin Turismu Komunitari, Konstrui Eskola Ensinu Primaria Suku Mindelun Aumenta Profisores ba Eskola sira, husu Atu loke Eskola Sekundari ZeraL 31 de Dezembru 1978 Nicolau Lobatu, husu fatin neโebรฉ sai hanesan Patrimoniu Estadu Atu hari Sede Suku Foun, no Aumenta Komputer Printer ba Suku hodi bele atende Komunidade sira, husu Atu Fasilita Formasaun ba Funsionari suku sira, no Uma bainaka iha Binanai, husu atu hari Sentru Joventudi, oinsa atu tulun Grupu Feto sira ba Ekipamentu makina Suku Ropa, Homan no Soru Tais, Aytu halo Mudansa ba Agrikultura Tradisional ba Agrikultura ba Modernu.#Kmunidade#
“๐๐๐๐ข๐ ๐๐๐”
