MANUFAHI, 10 janeiru 2022 (TATOLI)—Primeiru-Ministru (PM), Taur Matan Ruak, no membru Governu relevante, realiza diálogu komunitáriu iha munisípiu Manufahi, ne’ebé iha ámbitu ne’e Governu motiva atu povu agrikultór badinas prodús ai-han lokál, atu nune’e bele minimiza importasaun.

Sekretáriu Estadu Peska, Elídio de Araújo, hateten, bazeia ba dadus hosi Ministériu Agrikultura no Peska (MAP) produsaun iha Manufahi tinan 2021 menus.

“Munisípiu Manufahi nia produsaun hare kulit no batar hosi tinan ba tinan tun, maibé foin lalais Parlamentu Nasionál aprova ona osan millaun $80 atu sosa produtu lokál, kuandu produsaun tun maka produtu sira sosa hosi rai-li’ur. Tanba ne’e, ha’u hakarak motiva populasaun Manufahi katak kuda saida mak ita han, han saida mak ita kuda, no haki’ak saida mak ita han no han saida mak ita hakiak,” Sekretáriu Estadu dehan iha ámbitu diálogu komunitáriu iha resintu administrasaun munisipál, segunda ne’e.

Nune’e, membru ezekutivu ne’e rekoñese katak irrigasaun sira iha Manufahi maioria a’at tanba impaktu hosi dezastre naturál ne’ebé foin lalais akontese.

“Inundasaun iha abríl 2021 kuaze estraga irrigasaun sira iha munisípiu. Tanba ne’e MAP sei haruka eskavadór mai atubele hamoos sedimentasaun iha natar no irrigasaun, ne’ebé irrigasaun seluk tékniku sira sei halo estudu,” nia akresenta.

Iha biban hanesan, Xefe suku Betano, Filipe de Araújo, hateten, daudaun sedimentasaun impede prosesu tanba ne’e presiza hamoos, tanba fulan-janeiru nia laran sei halo kultivasaun.

“Tanba sedimentasaun sei nakonu hela iha irrigasaun ne’e, entaun agrikultór sira seidauk bele realiza kultivasaun iha fulan ne’e nia laran,” Autoridade lokál ne’e preokupa.

Nune’e, líder komunitáriu ne’e rekomenda ba MAP atu hadi’a irrigasaun sira ne’e, karik bele utiliza modelu Indonézia nian, tanba irrigasaun ho modelu ne’ebé halo reabilitasaun fasil atu sedimentasaun tama.

Agrikultór Prodús ba konsumu famiília

Diretór Agrikultura Manufahi, Aurelio dos Santos Marques, informa, populasaun iha Manufahi maioria (90%) ho vida agrikultór, maibé produtu ne’ebé sira prodús ba konsume família de’it, orientasaun ba agro-negósiu seidauk.

“Importasaun hanesan dezafiu boot ida, tanba tuir loloos setór agrikultura ne’e sai líder ba dezenvolvimentu ekonómiku iha Timór, maibé realidade setór agrikultura la’ós prioridade dahuluk ba Governu,” nia tenik.

Tinan 2019, Governu hatún kultivasaun batar, hare no legumes iha munisípiu tomak, kompostu hosi hare tonelada 50.000 no batar tonelada 47.000.

“Bazeia ba projesaun nasionál, parte munisípiu mós halo projesaun hodi kalkula katak tinan 2023 tenki redús ona, tanba daudaun foos importasaun 70% no produsaun lokál 30% tanba kondisaun irrigasaun la permite atu halo produsaun,” nia akresenta.

Munisípiu Manufahi iha irrigasaun unidade 56, maibé irrigasaun karau-ulun ne’ebé fornese bee ba natar ektare 97 de’it mak funsiona, maibé kada tinan ameasadu tanba sedimentasaun.

“Foin lalais inundasaun iha fulan-abríl estraga portaun protesaun irrigasaun no iha dezembru udan boot mai fali tan halo sedimentasaun nakonu iha natar. Ami relata ona ba Governu sentrál ne’ebé tuir planu segunda ne’e ekipamentu sira mai ona Manufahi hodi hamoos sedimentasaun sira, nune’e agrikultór sira bele halai ona natar,” Diretór Agrikultura dehan.

Presiza iha projesaun nível nasionál

Atu hamenus importasaun, tuir Diretór Servisu munisipál ne’e, fatór dahuluk maka Governu sentrál tenki halo projesaun nível nasionál.

“Ita-nia área potensiál tenki halo projesaun liga ho konsumu ema ida han foos hira ba kada loron no kada tinan, entaun liuhosi projesaun ne’e tau hamutuk ba munisípiu no hatún filafali ba postu, suku no aldeia,” Diretór ne sujere.

Maski nune’e, tenke garante kondisaun mínimu hanesan irrigasaun no tratór, tanba bainhira la garante maka labele realiza.

Nia mós nota katak orsamentu ne’ebé kada tinan aloka ba setór agrikultura seidauk sufisiente tanba ne’e presiza invste iha kapitál dezenvolvimentu, atu rezolve irrigasaun no tratór.

“Tanba ko’alia kona-ba asegura ai-han ba prosesu tomak maka hahú hosi kultivasaun, kolleta, no transportasaun, nune’e sedu ou tarde bele minimiza ona produtu importasaun, liliu foos,” Diretór ne’e fó hanoin.

Poténsia natar iha Manufahi iha rai ektare 3.000, maibé bazeia ba irrigasaun sira ne’ebé identifika iha hamutuk 56, maibé maioria la funsiona, nune’e iha tinan 2021 natar iha Manufahi funsiona de’it ektare 527, ho produtividade atinje tonelada 4,4 ba kada ektare, tanba kondisaun irrigasaun no tratór laiha, ne’ebé tratór iha Manufahi iha unidade 36, maibé funsiona de’it sia.

Aleinde ne’e, produsaun hare menus tanba irrigasaun laiha no  povu dependénsia maka’as liu ba tratór no kombustível gratuita.

Agrikultór sira  kada tinan halo kultivasaun ho idade avansadu ona, enkuantu joven ne’ebé iha potensiál no produtivu seidauk investe-an iha setór agrikultura.

© 2024 Autoridade Munisipiu Manufahi